Venemaa tõstis merepõhjast unikaalse allveelabori

Venemaal Novorossiiski lahes tõsteti merepõhjast üle 20 aasta tagasi uppunud allveelabor Bentos-300, teatas kolmapäeval telekanal Vesti.

Aluse tõstmine merepõhjast õnnestus pärast mitmeaastaseid katseid. Varem on seda üritatud üle kümne korra, ent need kõik ebaõnnestusid, kuna allveelaev oli liiga raske, vahendab BNS.

Aluse ülestõstmine muutus eriti vajalikuks pärast Musta mere laevastiku Novorossiiski baasi ehituse algust. Uppunud labor takistas sõjasadama rajamist.

Allveelaeva pinnaletõstmiseks saeti see tükkideks. Tööd kestsid pool aastat. 2011. aasta novembris tõsteti merepõhjast esimesed kolm tükki, viimase, peamise ning raskeima (ligi 170 tonni) ülestõstmiseks oli vaja eritehnoloogiaid.

Viimastel päevadel tegid sukeldujad ettevalmistustöid, paigaldades spetsiaalseid kinnitusi, vahendas sait newsru.com. Föderaalse eriehitusagentuuri töötajad kasutasid võimsaid puksiire ja ujuvkraanasid, vahendas Rossiiskaja gazeta.

Pärast seda, kui peamine allveelaeva tükk 3. aprillil merepõhjast kätte saadi, saavad ehitajad takistamatult jätkata läänemuuli rajamist, mille ääres peaksid mõne aasta pärast hakkama baseeruma Musta mere laevastiku alused.

Bentos-300 projekteeriti 1973. aastal Leningradi projekteerimisinstituudis kalamajandusministeeriumi tellimusel. Selliseid allveelaevu oli Nõukogude Liidus ainult kaks. Teine aparaat ehitati 1983. aastal. Ametliku versiooni kohaselt olid alused mõeldud pikaajalisteks bioloogilisteks vaatlusteks.

Bentos-300 unikaalsus seisnes selles, et vaid 21-meetrine laev mahutas 12 inimest ning seadmeid, mida oli võimalik lasta praktiliselt mis tahes sügavustesse. Aparaadi esimesed katsetused lõpetati 1976. aastal, mil laev laskus 320 meetri sügavusse, ning võeti kasutusse.

Mõlemat allveelaeva kasutati allveeuuringuteks kuni 1991. aastani.

Pärast Nõukogude Liidu lagunemist alused hüljati ning need jäid Ukraina territooriumile. Bentos-300 seisis pikka aega kai ääres, 1992. aastal paiskas suur laine selle tormiga leetseljakule umbes kuue meetri sügavusele ning see oli mõõna ajal kaldalt hästi nähtav. Restaureerimisotsuse korral võib alusest saada muuseumieksponaat.

Teine uurimisalustest uppus Sevastoopoli kai ääres, ent tõsteti kiiresti pinnale ning ootab saatmist Balaklavasse.