Ministeerium on valmis 2. ülestõusmispüha riigipühaks kuulutamist uuesti kaaluma
Eelmisel aastal algatas Keskerakonna fraktsioon eelnõu, millega oleks teine ülestõusmispüha kuulutatud riigipühaks ning sellega vabaks päevaks ka Eestis. Valitsus lükkas eelnõu põhjalikuma sisemajanduse analüüsi vajadusele viidates tagasi.
Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles Delfile, et säärase analüüsi koostamise võimekus on rahandusministeeriumil. "Isiklikult tunnengi huvi selle vastu, millist metoodikat täpselt kasutatakse, et leida, kui suurt osa Eesti sisemajandusest mõjutab just see üks kindel päev? Ühtlasi peab arvestama, et peaaegu kõigis Euroopa Liidu riikides on sel päeval riigipüha, mistõttu aktiivset kauplemist ei toimu. Samuti ei liigu pangaülekanded," märkis Toobal.
Samas võib riigipüha Keskpanga puhkepäevast hoolimata Toobali hinnangul sisemajandusele halvasti mõjumise asemel seda hoopis turgutada. "Riigipühadel on Eestis siiski enamik kaubanduskeskusi ning ka muid teenindusasutusi avatud. Seega võivad pikad pühad hoopis sisetarbimist hoogustada," arvas Toobal.
Justiitsministeeriumi pressiesindaja Priit Talv ütles Delfile, et ministeerium on andnud oma esialgse hinnangu, kuid koos asjalike argumentide ja põhjalikuma analüüsiga võiks teemat uuesti arutada. "Meie pidasime ilma analüüsita töönädala lühendamist küsitavaks, kuna see võib kaasa tuua tööinimese sissetuleku vähenemise," selgitas Talv.
Põhiseaduskomisjon saatis sügisel eelnõu esimesele lugemisele. Põhiseaduskomisjoni esimehe kohuseid täitev Deniss Boroditš kinnitas Delfile, et esimene lugemine on läbitud, kuid mis saab teisest lugemisest, sõltub väga suuresti poliitilisest konsensusest. "Kas see saavutatakse juba komisjoni tasemel või mitte, see on eraldi küsimus," sõnas Boroditš ning rõhutas, et poliitiline tahe on kõige alus. Praegu on tema sõnul aga väga raske öelda, kas eelnõu võetakse seadusena vastu või mitte.
Vähendaks stressi ja parandaks töövõimet
Sotside esimees Sven Mikser märkis möödunud aastal, et uus vaba päev vähendaks stressi ja mõjuks hästi inimeste tervisele. "Tootlikkuse tõstmise võti on hoopis targemas töös, tööjõu paremas kvaliteedis ja suuremas lisaväärtuses, mitte lisatundides ega selles, kui tööline rohkem ja kiiremini saeb või puurib," ütles Mikser.
Eesti kirikute nõukogu täitevsekretär Ruudi Leinus kinnitas samuti möödunud aastal Keskerakonna ettepanekut kommenteerides, et toetab teise ülestõusmispüha riigipühaks muutmist, kuna see annaks inimestele võimaluse sel päeval toimuvatest jumalateenistustest osa võtta.
Kristlasi on Eestis Leinuse sõnul kokku umbes 400 000, kuid kui palju neist ülestõusmispühade ajal kirikus käib, ei osanud ta öelda. Küll aga on õigeusu kirikud tema sõnul ülestõusmispühade ajal rohkem täis kui jõulude ajal. Teised kirikud on tihedamalt täis jällegi jõuludel.
Teine ülestõusmispüha oleks Eesti 12. riigipüha. Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et uue riigipüha kehtestamisel lüheneks Eesti töönädala keskmine pikkus, mis oli 2008. aastal 41,1 tundi. Euroopa Liidu keskmine töönädala pikkus oli 40,4 tundi. Eestis saaks anda inimestele täiendava puhkepäeva, ilma et keskmine töönädal Euroopa Liidu keskmisest lühemaks muutuks.
Riigipühad ja ühtlasi puhkepäevad on praegu Eestis uusaasta 1. jaanuaril, suur reede, ülestõusmispühade esimene püha (pühapäev), kevadpüha 1. mail, nelipühade esimene püha (pühapäev), võidupüha 23. juunil, jaanipäev 24. juunil, taasiseseisvumispäev 20. augustil, jõululaupäev 24. detsembril, esimene jõulupüha 25. detsembril ning teine jõulupüha 26. detsembril.
Rahvuspühana on puhkepäev iseseisvuspäev 24. veebruaril.
