Minister Hanno Pevkuri sõnul on eesmärk tuua inimesed, kes on tööturult eemale jäänud, võimalikult kiiresti tööturule tagasi ning et nende töövõime oleks säilitatud või taastatud. Ühtlasi tuleb seadusega motiveerida tööandjaid töökeskkonda paremaks muutma.

Ministri sõnul nähakse ette, et ajutine ja püsiv töövõimetusskeem ühendatakse. Samuti nähakse ette tööõnnetuste ja kutsehaigustega seotud regulatsiooni ühendamist.

„Valitsusel on kindel arusaam, et juhtivaks peab olema üks asutus, kes tegeleks inimesega kogu selle perioodi jooksul, kui ta tööturult eemal on,“ rääkis minister täna valitsuse pressikonverentsil. Kõige suurem potentsiaal on ministri sõnul töötukassal.

Ka peab minister vajalikuks kaasata erakindlustust. Seda eriti tööõnnetuste puhul, kus vastutus on tuvastatav. Teiste riikide kogemustele viidates rääkis Pevkur, et vältimatu eeldus on igale inimesele individuaalse plaani koostamine töövõimetuse ületamiseks.

Statistikaameti andmetel moodustavasid töövõimetuspensionärid tänavu aasta alguse seisuga 22 protsenti pensionäride üldarvust ehk kokku 90 000 inimest.

Üle 60-aastaste hulgas on töövõimetuspensionäre 8700, vanuses 55-59 aastat 22 724, vanuses 40-54 aastat 36 430, vanuses 25-39 aastat 15 811 ning vanuses 18-24 aastat 5 458 inimest. Alla 18 aastaseid töövõimetuspensioni saajaid on ligi 1000.

Erandliku olukorra tekitas 2000. aastal vastu võetud seadus, mis asendas invaliidsuspensioni töövõimetuspensioniga, kuid erinevalt invaliidsuspensionist makstakse vanaduspensioniikka jõudnud töövõimetuspensionärile edasi juba vanaduspensioni.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid