Versioon, et lennuk kukkus alla jäätumise tõttu, esitati kohe peale katastroofi, kuid seda pole ametlikult kinnitatud. Venemaa lennundusametkonnast Rosaviatsija teatati 2. aprillil, et lennuki jäätõrjevedelikuga töötlemisel võis olla rikkumisi, kuid agentuuri juht Aleksandr Neradko ütles siis, et seda faktorit ei tohi seostada katastroofi põhjustega, vahendab Lenta.ru.

Ajaleht Izvestija kirjutab viidates oma allikatele Rosaviatsijas, et pärast lennuki mustade kastide dešifreerimist selgus, et allakukkumise põhjus oli just nimelt jäätumine. Izvestija teatel tungis jää kaldtüüridesse, mille abil muudavad piloodid lennuki kaldenurka. Selle tulemusena ei suutnud piloodid pärast õhkutõusmist läbi viia ühtki manöövrit.

Ajaleht Kommersant kirjutab, et uurijad on võtnud oma valdusse valvekaamerate salvestused lennukite parkimise ja tehnilise teeninduse aladelt Tjumeni Roštšino lennuväljal ning ATR-72 meeskonna ning maapealsete teenistuste ja lennujuhtide vaheliste vestluste salvestised. Nii üritavad uurijad välja selgitada, kes on vastutav selle eest, et lennukit ei töödeldud enne väljalendu jäätõrjevahendiga.

Riikidevahelise lennunduskomitee andmetel tõusis ATR-72 umbes 210 meetri kõrgusele, kaldus seejärel alguses 35 kraadi paremale ja siis 50 kraadi vasakule ning kukkus selles asendis maapinnale.

Tjumenist Surgutti suundunud UTairi reisilennuk ATR-72 kukkus alla 2. aprilli varahommikul. Lennuki pardal oli 43 inimest, kellest 32 hukkus. Pärast õnnetust võttis UTair vastu otsuse peatada kõik lennud seda tüüpi lennukitega. Martirossovi sõnul võeti selline otsus vastu „psühholoogilisest seisukohast“ lähtudes.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena