"Kui XX sajandi algul oli amuuri leopard Primorje lõunaosas üsna tavaline asukas, siis tänapäeval elab Venemaa, Hiina ja Põhja-Korea kokkupuutealal vaid ligi poolsada isendit.
Amuuri leopard on tõenäoliselt ainuke suur kaslane, kelle puhul tuleks lähemas tulevikus kõne alla taasasustamine loodusesse, kasutades loomaaedades sündinud loomi. Lisaks kogutakse tehistingimustes informatsiooni loomade geneetilise ja füsioloogilise seisundi, käitumise ja sigimise kohta.
Võimalus jälgida ja salvestada kottpimedas pesakambris toimuvat viib uurimistöö uuele tasemele ja on põnev ka kõigile loomahuvilistele. Unikaalseks teeb asja aga eelkõige see, et maailmas on väga vähe loomaaedu, kus amuuri leopard sigib ja esimene kord on nüüd võimalus seda protsessi ka infrapunakaamera abil jälgida," ütles Tallinna Loomaaia direktor Mati Kaal.

Digisilma juhatuse liikme Mario Puhki sõnul jääb kaamera üles vähemalt aastaks, et saaksime üheskoos kaasa elada kutsikate arengule. "Omalt poolt kutsume kõiki Darlale pöialt hoidma ja loodame, et väikestest leopardipoistest saavad kuulsused igas maailma nurgas, kus on olemas internet," kommenteeris Puhk.