Aaviksoo: võidusamba lisakulude eest ei tule kellelgi vastutust võtta
Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo vastas täna riigikogus kaitseminister Mart Laarile esitatud arupärimisele seoses Vabadussõja võidusambaga. Arupärimise esitas Mihhail Stalnuhhin, kes nentis, et võidusammas avati 2009. aasta juunis, misjärel tuli seda kohe remontima hakata.
Puuduste kõrvaldamiseks kulus Stalnuhhini sõnul 8,5 miljonit eurot, mis on kolmandiku võrra enam kui algselt kavandati. Seejärel tuli ministril esiteks vastata küsimusele, kes peab võtma vastutuse liigsest kiirustamisest põhjustatud lisakulude eest.
Aaviksoo vastas, et kuigi võib tõesti arvata, et võidusamba püstitamisega on kiirustatud, võib ka võtta seisukoha, et sellega on lubamatult venitatud, sest püsti sai sammas enam kui 90 aastat pärast Vabadussõja lõppu. Minister sõnas ka, et esialgne tähtaeg oli 28. novembril 2008, mis lükati Aaviksoo enda ettepanekul edasi 23. juunile 2009.
„Seetõttu võttis valitsus ja haridusministeerium ilmselgelt aega selleks, et Vabadussõja võidusamba püstitamine võimaluste piirides viia eduka lõpuni. Lisaks märgiksin, et riigikontroll oma auditis ei ole öelnud, et ambitsioonikas valmimistähtaeg tõi kaasa lisakulusid. Veelgi enam on minu arvates spekulatiivne väita, et projekteerimisfaasi pikendamine ning erinevate lahenduste eelnev läbiproovimine ja konsultatsioonid oleksid võidusamba lõpphinda oluliselt muutnud. Seetõttu ei näe ka põhjust, et keegi peaks võtma vastutuse põhjustatud lisakulude eest.“
Riigikontrolli aruandest selgus Stalnuhhini sõnul, et monumendi samba ja risti projekteerimiseks ja valmistamiseks tegi projekti juht 2008. aasta 2. veebruaril kolmele ettevõttele ettepaneku esitada üheksa päeva jooksul pakkumus samba ja risti projekteerimiseks ja valmistamiseks. Selleks oli võimeline vaid Tšehhi firma Sans Souci, kel olevat info pakkumuse tegemiseks olemas olnud juba 2007. aasta detsembrist.
Aaviksoo tunnistas, et pakkumuste tegemiseks antud üheksapäevane tähtaeg oli tõepoolest pingeline. „Kuid hanke väljakuulutamisele eelnevalt otsis kaitseministeerium juba aktiivselt kontakti mitme eeldatavalt sarnaste tööde kogemust omava välisettevõttega. Konkursil osalemiseks tehti ettepanek kolmele ettevõttele: Rootsist, Saksamaalt ja Tšehhist. Pakkumuste esitamise tähtaja määramisel arvestas kaitseministeerium, et potentsiaalsed pakkujad kasutavad vajadusel õigust taotleda pakkumuste esitamiseks lisatähtaega. Seda partnerite poolt ei tehtud. Samuti ei vaidlustanud ükski ettevõte Tšehhi pakkuja edukaks tunnistamise otsust.“
Aaviksoo sõnul oli talle teadaolevalt firmasid ja ettevõtteid, kellega konsulteeritud sai, oluliselt rohkem kui kolm ja protsess kestis oluliselt kauem. „Esimese hooga väideti, et niisugusi firmasid, kes põhimõtteliselt oleks suutelised autorite kontseptsiooni teostama, võiks olla umbes 10–20. Tean seda, et konsultatsioone peeti ja kontakte otsiti tõepoolest ka firmadega väljaspool siinpool nimetatuid, näiteks Iittala Soomest.“
Mihhail Stalnuhhin kasutas läbirääkimiste võimalust ning rõhutas kõnepuldis lõpetuseks, et 7 või 8,5 miljoni eurose riigihanke puhul pole võimalik üheksa päevaga riigihanke dokumente valmis teha. „See aeg, mis oli riigihankeks ette antud, see on ebaeetiline,“ oli Stalnuhhin veendunud.
