Londoni keskkonnakonverents: aeg muutuste ohu minimaliseerimiseks on ümber saamas
Londonis toimuvast konverentsist Planet under Pressure (Planeet surve all) osa võtvad teadlased lisasid oma tõsise hoiatuse varasematele: aeg pöördumatu ja pikaajalise kliimamuutuse ning teiste dramaatiliste muutuste ohu minimaliseerimiseks Maa elu toetavas süsteemis on ümber saamas.
2800 teadlast, poliitikut ja äritegelast avasid neli päeva kestva konverentsi kurjakuulutava ennustusega: ilma viivitamatu tegutsemiseta seisavad ühiskonnad igal pool silmitsi ebakindla tulevikuga praegusest palju kuumemal planeedil, teatab Environment News Service.
Suurbritannia kuningliku seltsi programmi „Elu koos keskkonnamuutusega“ korraldatud kohtumine on suurim ekspertide kogunemine enne ÜRO Rio+20 tippkohtumist juunis Brasiilias ja sellise ekspertide grupi seni suurim kohtumine üldse.
Konverentsi eesistuja, professor Will Steffeni jaoks on mitmeid potentsiaalselt ohtlikke keskkonnaalaseid „murdepunkte“, nagu näiteks polaarliustike ja igikeltsa sulamine.
„Viimase 50 aastaga oleme me ilma kahtluseta näinud kõige kiiremat muutust inimese suhtes loodusliku keskkonnaga kogu ajaloos,“ ütles Austraalia rahvusliku ülikooli globaalse muutuse ekspert Steffen.
Ta nimetab seda inimtegevuse plahvatuseks viimase mõnekümne aasta jooksul, „suureks kiirenduseks“.
Konverentsist osavõtjad nõustusid, et planeedi olukorra võtmetähtsusega indikaatorid on mageveevarude ja energia suurenev kasutamine maailma paisuva elanikkonna poolt, samas kui miljarditel inimestel puuduvad isegi heaolu kõige algelisemad elemendid.
Atmosfääris on suurem hulk süsinikdioksiidi. Fosfori ekstraheerimine ja väetisetööstus on saatnud toitainetevoolu merre, tekitades suuri surnud tsoone rannikualadel.
Teadlaste sõnul tõuseb õhu ja ookeani temperatuur, sulatades merejääd, polaarjääd ja arktilist igikeltsa, tõstes maailmamere taset ja ookeani happesust, mis põhjustab bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ning muutusi maakasutuses.
Inimkond muudab planetaarsel tasemel ülemaailmset süsinikuringlust, veeringlust ja lämmastikuringlust, hoiatab Steffen. Teda paneb muretsema kasvuhoonegaasi süsinikdioksiidi vabanemine sulavast igikeltsast, sest seal on peidus kaks korda rohkem süsinikku kui atmosfääris.
Steffen hoiatab „kompostipommi“ eest, mis on veel üks soodustav faktor soojema Maa tekkeks. Mikrobioloogiline hingamine sulanud pinnastes viib murdepunktini, mille juures toodetakse soojust kiiremini kui seda suudetakse hajutada.
Kõik need keskkonnaalase murdepunkti fenomenid on osa ühest süsteemist, mis Steffeni sõnul saab selgeks, kui vaadata, kuidas on Maa käitunud minevikus.
„Põhiline on see, et me võime jõuda sel sajandil kogu Maa jaoks lävepakuni. Kas me pöörame paljud neist suundumustest ümber – süsihappegaasi lisandumise, metsade kahanemise ja nii edasi – või me lubame neil jätkuda ja lükkame Maa tervikuna üle lävepaku, mille puhul paljud need murdepunktielemendid aktiveeruvad ning maailm liigub uude, palju soojemasse olekusse,“ ütles Steffen.
Arizona ülikooli keskkonnainstituudi kaasdirektor ja Oxfordi ülikooli külalisakedeemik, professor Diana Liverman ütles, et Maa on sisenenud uude geoloogilisse ajastusse, mida iseloomustavad ühe liigi – inimeste – sügavad mõjud ökosüsteemile, sellises ulatuses, et see märgib täiesti uut geoloogilist ajavahemikku, mida ta nimetab „antropotseeniks“.
Surve planeedile nõrgeneb mõnevõrra, arvab Liverman. „Rahvastiku kasv aeglustub ja tasandub, ühe ühiku tootmiseks vajaliku energia ja süsiniku hulk väheneb, põllumajanduse intensiivistamine aeglustub ja metsad on hakanud mõnedes piirkondades laienema.“
„Teisest küljest suureneb järsult ressursside kasutamine inimese kohta arenevates majandustes, mis mõnedes piirkondades on juba suur, isegi kui inimesed ei saa rahuldada inimlikke põhivajadusi. Mõnedes riikides tarbivad inimesed kaugelt liiga palju, muuhulgas süsinikku, vett ja teisi ressursse, mis kehastub kaubanduses. Meil on pikk tee minna, et asjad ümber keerata,“ ütles Liverman.
