Kiisler: omavalitsuste ühinemisel saab valitsemiskuludelt võita kolmandiku
Vabanenud raha on peamiselt suunatud haridusse, kultuuri ja teistesse olulistesse valdkondadesse. Analüüsis on võrreldud kõikide seni toimunud ühinemiste mõju omavalitsuste eelarvetele ja vaadatud, kuidas on muutunud omavalitsuste põhitegevustele suunatud kulude ja valitsemiskulude osakaal, teatas siseministeeriumi pressinõunik.
„Erinevaid ühinemisi on ka varem uuritud, aga selles analüüsis on võrreldavatele alustele pandud kõik seni toimunud ühinemised,“ tutvustas regionaalminister Siim Kiisler uuringut. Analüüsitud on ühinenud omavalitsuste eelarvete jagunemist erinevate valdkondade vahel ühinemiste eelsel ja järgsel 6-aastasel perioodil.
Kiisler rõhutas, et märgatav kokkuhoid valitsemiskuludelt on toimunud eranditult kõikides ühinenud omavalitsustes. „Keskeltläbi on valitsemiskulude osakaal vähenenud kolmandiku võrra – 14,9 protsendilt kümnele. See tähendab aga seda, et pärast ühinemist on võimalik pea kolmandik senistest kuludest kasutada inimeste, mitte bürokraatia ja juhtimise jaoks,“ rääkis Kiisler. Analüüsist tuleb välja, et ühinenud omavalitsustes on peamiselt kasvanud haridus- ja kultuurivaldkonnas. Mõningane kasv toimus ka majanduskulude osas.
„Täna on meil poolteist aastat kohalike valimisteni. See on täitsa piisav aeg selleks, et neil, kellel on reaalne soov ühineda, oleks võimalik see ka teoks teha. Meie koostatud analüüs annab neile kindlust ning toob välja ühe aspekti, mis ühinemisest võita on,“ selgitas Kiisler uuringu koostamise eesmärki.
Eestis on toimunud omavalitsuste vabatahtlikud ühinemised alates 1996. aastast, kui senise Halinga valla ja Pärnu-Jaagupi valla baasil moodustati uus Halinga vald. Kokku on Eestis toimunud 51 kohaliku omavalitsuse üksuse ühinemised, mille tulemusel on moodustunud 22 uut omavalitsusüksust ning omavalitsuste arv on vähenenud 254-lt 226-le.
