Omavalitsusliidud saatsid haridusministeeriumile ettepanekud allesjäävate gümnaasiumide kohta
Gümnaasiumireformi üleminekuajaks soovitakse valdavalt kolm aastat või 3-5 aastat. Paljud omavalitsused leiavad, et otsused tuleks teha ruttu ning siis anda mõistlik üleminekuaeg.
Konsultatsioonide ja arutelude tulemusena leiab haridusministeerium, et otsus gümnaasiumivõrgu kohta peab sündima kiiresti, esimese poolaasta jooksul ning korrastamiseks tuleb jätta kolmeaastane üleminekuaeg.
Gümnaasiumide puhul lähtutakse mudelist, kus on võimalik avada 3 paralleeli; suuremates linnades on otstarbekas 5 paralleeli. Seatakse eesmärgiks põhikooli ja gümnaasiumi institutsionaalne lahutamine.
Seni laekunud omavalitsusliitude või maavalitsuste või omavalitsusliitude/maavalitsuste ühisseisukohad maakondliku koolivõrgu kohta:
I. Läänemaa Omavalitsuste Liit:
1. Haapsalu riigigümnaasium.
2. Taebla, Kullamaa ja Lihula gümnaasium jätkavad, kui leiavad sobiva koostöövormi.
3. Toetab Noarootsi jätkamist.
4. Kindlasti tarvis arvestada regionaalset aspekti e gümnaasiumihariduse jätkamist Lõuna-Läänemaal.
II. Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit: gümnaasium peaks jääma igasse koostööpiirkonda: Lõuna-, Kiviõli, Kesk- ja Idaregiooni.
III. Jõgeva Maavalitsus ja Jõgevamaa Omavalistuste Liit:
1. Jõgeva linnas riigigümnaasium.
2. Põltsamaal põhikool + gümnaasium.
3. Palamusel põhikool + gümnaasium.
4. Mustvees põhikool + gümnaasium (sh 40% venekeelset õpet).
IV. Põlva Maavalitsus ja Põlvamaa Omavalitsuste Liit:
1. Põlva Ühisgümnaasium maakonnagümnaasiumina.
2. Räpina Gümnaasium 1-12 klassiga.
V. Järvamaa Omavalitsuste Liit:
1. Paide Gümnaasium
2. Türi Gümnaasium.
3. Piibe Gümnaasium Koeru, Ambla ja Järva-Jaani gümnaasiumide liitmisel.
VI. Pärnumaa Omavalitsuste Liit:
1. Tõstamaa Keskkool – otstarbekas ja regionaalarengu seisukohalt hädavajalik.
2. Vändra Gümnaasium – otstarbekas ja regionaalarengu seisukohalt hädavajalik.
3. Kilingi – Nõmme Gümnaasium – otstarbekas ja regionaalarengu seisukohalt hädavajalik.
4. Häädemeeste Keskkool – raske, kuid regionaalarengu seisukohalt hädavajalik.
VII. Hiiumaa Omavalitsuste Liit:
1. Kärdla Gümnaasium õppekohaga Käinas. Ei pea otstarbekas Hiiu maakonnas põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist.
VIII. Saare MV koos Omavalitsusliiduga:
1. Puhaste gümnaasiumide loomine Saare maakonda ei ole otstarbekas.
2. Kuressaares muudatusi ei plaanita.
3. Orissaare ja Leisi jäägu omavalitsuste otsustada.
4. Puhaste gümnaasiumide loomine pole praegu otstarbekas.
IX. Valga Maavalitsus:
1. Valga Gümnaasium.
2. Tõrva Gümnaasium.
3. Otepää Gümnaasium.
4. Puka ja Tsirguliina osas jääb otsus ümberkorraldamise kohta kohalikule omavalitsusele.
X. Lääne-Viru Maavalitsus
1. 11 munitsipaalgümnaasiumi asemel peaks jääma 5 – 7
2. Peaks toimuma kahes etapis:
Esimeses etapis:
1. Rakvere Gümnaasium,
2. Rakvere Reaalgümnaasium,
3. Vinni-Pajusti Gümnaasium, (kolmes kokku 670 õpilast)
4. üks gümnaasium Tapal, (gümnasiste 190)
5. üks gümnaasium lõunaregioonis (nn Pandivere Gümnaasium, 120)
6. üks gümnaasium põhjaregioonis, nn Põhjaranniku gümnaasium (120)
7. üks gümnaasium Kadrinas (100)
Teises etapis (2018-20) võib gümnaasiumiharidus koonduda Rakveresse ja lisaks 1-2 kohta kokku 800 – 1000 õpilasele.
XI. Harjumaa Omavalitsuste Liit :
Kindlasti peaks jääma 9 gümnaasiumi:
1. Keila
2. Maardu
3. Viimsi
4. Kose
5. Saue
6. Jüri
7. Kuusalu
8. Saku
9. Tabasalu
Oma erinevad põhjendused + 5 gümnaasiumi säilitamiseks:
1. Kehra (integratsioon, Tallinna minnes 3 tundi transpordiaega, -10 õpetajakohta jm)
2. Paldiski (plaan ühendada 2 gümnaasiumi, Keila 25 km kaugel, integratsioon)
3. Kiili (suurenev laste arv, võimekus)
4. Maardu linn, Kallavere (eestluse säilitamine, muu kodukeelega õpilased)
5. Loksa (prognoositav õpilaste kasv 90ni, väga head õpitulemused)
Maakonna ettepanekuid pole seni esitanud Raplamaa, Viljandimaa, Võrumaa ja Tartumaa.
