Täna oli nimelt riigikogus esimesel lugemisel Marko Pomerantsi ja Kalle Jentsi algatatud seadusemuudatus, millega jäetakse ära järgmisest aastast tekkima pidanud võimalus saada töötukassast hüvitist ka poolte kokkuleppel ja vabatahtlikult töölt lahkujatel.

Kõigepealt vastas sotsiaaldemokraate esindanud Nestor küsimusele, miks rääkis ta kümme aastat tagasi sotsiaalministrina selle eelnõu kohta hoopis teist juttu. "Toimunud on kaks suurt asja. Kõigepealt muudeti töölepinguseadust ja tehti ta tööandjatele paindlikumaks ja selle kokkuleppe järgi pidi ka töötajatele midagi muutuma turvalisemaks. See on esimene ja kõige tähtsam ja kõige suurem muudatus," lausus Nestor.

Teiseks sündis Nestori sõnul vastav kokkulepe. Siis, kui töötuskindlustust loodi kümmekond aastat tagasi, sellist kokkulepet ei olnud. "Ma võin teile öelda, et selle loomise juures arutati läbi kõik erinevad võimalused. On isegi selliseid riike, kus kindlustushüvitisele töötuskindlustusest on õigus ka nendel inimestel, kes, lihtsas eesti keeles öeldes, viinavea pärast töölt lahti saavad, kuna loetakse, et kuna nad on sinna sisse maksnud, siis neil on õigus ka sealt raha saada," lisas Nestor.

Teine põhimõte, mis töötuskindlustuse loomisel tuli seadusesse, on see, et poolte kokkuleppel lahkujad peavad omama õigust hüvisele. Kahjuks järgmine valitsus muutis seda paragrahvi ja võttis neilt selle õiguse juba aastaid tagasi ära.

Nestori sõnul oli töötukassa loomisel ka pikk vaidlus, kas ise töölt lahkuvatel inimestel peaks olema õigus saada hüvist või mitte. Tol hetkel sellist kokkulepet ei olnud, sest seda ei soovinud ükski tööturu osapool. "Siit ka seda eelnõu kaitsnud ministri sõnavõtud ja seletus, sest tema lähtus teadmistest, et kokkulepped kehtivad," selgitas Nestor oma sõnu.

"Väga õige oli ka siin märkus selle kohta, et kas nüüd on siis kahe parempoolse erakonna mõtted muutunud, kui nad 2008 sellise kokkuleppe sõlmisid? Väga õige! Tõesti, tollel ajal see koalitsioon, mille ajal see leping sõlmiti, leidis, et kokkuleppeid peab täitma. Praegu on koalitsioon, kes leiab, et kokkuleppeid täitma ei pea," pahandas Nestor.

Selle kokkuleppe kõige esimene punkt, mis tühistati, oli sama 1,5 protsendine maksumäär, millest ületamisega põhjendavad koalitsioonierakonnad praegu vajadust omal soovil ja poolte kokkuleppel töölt lahkujatele hüvitisi mitte maksta.

Selle punkti tühistas Nestori sõnul valitsus ise. "Tühistas sellega, et täna meil ei ole ei kõrgemaid hüvitisi, nagu kokku lepiti, meil ei ole võimalust poolte kokkuleppel lahkujatel saada kindlustushüvist, meil ei ole võimalik omal soovil lahkujatel saada kindlustushüvist. Aga maksemäär on mitu aastat 4,2. No ei ole ju 1,5! Kes seda rikkunud on?"

Mis puudutab küsimust, kas poolte kokkuleppel lahkumine on vabatahtlik või sunniviisiline, on möödunud kümme aastat Nestori hinnangul näidanud, et tegelikus tööelus sunnitakse inimesi lahkuma ka omal soovil. "Kui nüüd lepiti 2008 kokku, et ka vabatahtlikud lahkujad peavad Eestis hüvist saama, siis seda lepet on vaja täita, sest – pange tähele! – need inimesed on selle eest oma raha juba maksnud. See on hüvis, mille eest nad on tasunud kõrgemat maksumäära," leidis Nestor.