Biermann on kontserte andnud paljudes maailma riikides, temalt on ilmunud arvukalt luulekogusid ja heliplaate ning ta on tuntud teravakeelse esseistina, kelle kirjutised on vallandanud ägedaid avalikke diskussioone. Eelmise aasta novembris 75. sünnipäeva tähistanud Biermann on kindlustanud endale koha saksa aja- ja kultuuriloos, lisaks kirjandusloolistele teostele võib tema nime leida ajalooraamatutest ja kooliõpikutest.

Wolf Biermann sündis 1936. aastal Hamburgis, kuid siirdus 16-aastase noormehena Ida-Saksamaale. 1950. aastatel õppis Biermann Berliinis Humboldti ülikoolis ja töötas Brechti teatris Berliner Ensemble lavastaja Helene Weigeli assistendina. 1960. aastatel hakkas ta teatris helilooja Hanns Eisleri mõjutusel laule looma.

Berliini müüri ehitamise järel sai temast Ida-Saksamaa poliitilise režiimi terav kriitik. 1965. aastal kehtestasid võimud Biermannile totaalse esinemis- ja avaldamiskeelu, mille tõttu ilmus poeedi esimene luulekogu „Die Drahtharfe“ („Traatharf“), nagu kõik järgmisedki, hoopis Lääne-Saksamaal. Idas levisid tema luuletused ja laulud 12 aastat koopiatena käest-kätte. Kui Biermannile oli 1976. aastal saanud loa kontsertreisiks Lääne-Saksamaal, siis pärast teda koju Ida-Saksamaale enam ei lastud.

Biermanni väljasaatmisele reageerisid omal ajal ägedalt intellektuaalid, mille tagajärjel paljud tuntud kirjanikud ja näitlejad siirdusid Ida-Saksamaalt läände. Varem vasakpoolselt meelestatud Biermann hindas pärast juhtunut oma maailmavaate ümber ning asus elama praegusesse kodulinna Hamburgi. Laulvalt poeedilt SDV kodakondsuse äravõtmist 1976. aastal peetakse sündmuseks, mis käivitas Ida-Saksamaa allakäigu.

Biermanni loomingu suurimateks mõjutajateks on Heinrich Heine ja Bertolt Brecht. Paljud luuletused on ajaproovile vastu pidanud mitte neis sisalduva protesti, vaid teravmeelsuse, huumori ja mängulusti tõttu, olles ühteaegu sarkastilised ja poeetilised, kurjad ja õrnad, maised ja ajatud. Tema luuletustes kõneleb aja keeristormides kannatav, armastav ja oma kohta otsiv inimene.

Biermann on välja andnud üle kahekümne heliplaadi ja tema sulest on ilmunud rohkem kui tosin luulekogu, millest üks märgilisemaid on „Der Preussische Ikarus“ (“Preisi Ikarus”, 1978). Tema viimane, 75. sünnipäevaks ilmunud luuleraamat „Fliegen mit fremden Federn“ („Lend võõrastel tiibadel“) sisaldab vabas vormis luuletõlkeid umbes kahekümnest keelest, sealhulgas ka kolme eesti rahvalaulu.

Wolf Biermanni on pärjatud paljude Saksa kirjandusauhindadega, sh kõige mainekama, Georg Büchneri auhinnaga (1991). Biermann on Berliini Humboldti ülikooli audoktor ja 2007. aastal omistati talle Berliini linna aukodaniku tiitel.