Peaajuveresoonte haigused põhjustavad 8,5 protsenti surmadest Eestis

Eesti inimesi tapavad kõige rohkem just vereringeelundite haigused, järgnevad kasvajad ning õnnetusjuhtumid. Vereringeelundite haiguste seast omakorda pooled inimesed surevad südame isheemiatõvede kätte.

Kokku 1 347 inimest ehk 8,5 protsenti kõigist Eestis eelmisel aastal surnutest surid aga samuti vereringeelundite haiguste sekka kuuluvatesse peaajuveresoonte haigustesse, mille sekka kuulub ka insult. Statistikaamet kahjuks täpsemat jaotust ei anna, kui palju neist surmadest insuldi arvele läheb.

Insulti surevad muuseas naised tihemini kui mehed, aga mehed kipuvad insulti surema varasemas eas. Üle 65aastaste seas sureb insulti poole rohkem naisi kui mehi, nooremate seas aga surevad pigem mehed. Ülekaalukas osa insuldisurmadest toimub aga peale 65. eluaastat. 

Eestis haigestub esmakordsesse insulti ühe aasta jooksul umbes 4000 inimest. 55-64-aastaste hulgas haigestub esmasesse insulti iga aasta jooksul iga kahesajas, 65-74-aastaste hulgas iga sajakahekümne viies, 75-84-aastaste hulgas iga viiekümnes ja üle 85-aastaste hulgas iga kolmekümneviies inimene, kirjutas Tartu Ülikooli kliinikum insuldi kohta.

Insuldi ennetamiseks on mõistlik järgida mõningaid soovitusi. 

• Kontrollige regulaarselt oma vererõhku. Kui see on liiga kõrge, järgige arsti nõuandeid vererõhu alandamiseks. Kõrge vererõhu ravi vähendab nii insuldi kui ka südamehaiguste riski.
• Lõpetage suitsetmine. Uuringud näitavad, et insulti haigestumise risk langeb peale suitsetamise mahajätmist.
• Olge kehaliselt aktiivne. Mõõdukas kehaline aktiivsus (jalgrattasõit, suusatamine, ujumine, kehaline töö, reibas kõnd) langetab nii insuldi kui südamehaiguste riski. Kehaline koormus tugevdab südant ja parandab vereringet, samuti aitab hoida kehakaalu normis. Ülekaalulisusega kaasnevad sagedamini mitmed insuldi teket soodustavad haigused nagu kõrgvererõhutõbi, ateroskleroos, südamehaigused ja täiskasvanueas algav diabeet. Kui Teil esineb terviseprobleeme, konsulteerige enne kehalise koormuse tõstmist oma arstiga.
• Toituge tervislikult. Ostes toiduaineid, valige neid, mis sisaldavad vähe rasva ja kolesterooli. Valmistage toitu võimalikult vähese rasvaga. Sööge palju aed- ja puuvilju.
• Kontrollige veresuhkrut. Kui Teil avastatakse kõrgenenud veresuhkur, järgige arsti juhiseid. Ravimata suhkurtõbi võib kahjustada veresooni ja soodustada ateroskleroosi teket.