10.03.2012, 01:00
Endine KGB-lane: spiooniks sobivad head suhtlejad
Kõigepealt Herman Simm. Seejärel Aleksei Dressen. Mis on see, mis motiveerib inimesi spiooniks hakkama? Raha? Kättemaksuhimu? Maailmavaade? Priit Simson intervjueeris meest, kes teab vas-tuseid. Meest, kelle kunagist ametit võib ülejäänud ühiskond pidada kurjuse teenimiseks – selleks on Eesti NSV KGB asejuht Vladimir Pool.
FOTO:
Vladimir Pool, kuidas saab õppida luurajaks või vastuluurajaks? Pole ju tegemist tavalise alaga. On luure- ja vastuluurekõrgkoolid, kuhu suunatakse väljavalitud noori inimesi. On täienduskursused. On individuaalne ettevalmistamine. Millega teie täpsemalt KGB-s tegelesite? Vastuluurega. Ja viimastel tegevusaastatel võeti vastuluure mitmeks osaks, majandusvastuluure sai iseseisvaks osaks, 1982. aastal. Parajasti töötasin Moskvas, olin varem ka olnud Eestis ja siis saadeti mind Eestisse majandusliku vastuluure ala juhtima. 6. osakond, mida ma juhtisin, tegeles riigisaladuste kaitsega. Siin olid Dvigatel, Sillamäe uraanitehas, Narva Baltijets. Seal olid muidugi saladused. Teaduste akadeemiaga oli seotud saladusi, üks salajane teema isegi keeleinstituudis – kunstlik intellekt. Rahvusvaheline teaduslik-tehniline koostöö. Kaubandussuhted, välisspetsialistid.