Nimelt, kas mingi kursis olev inimene oskaks adekvaatselt ära seletada, miks vana kunstiakadeemia maha lammutati? Väljastpoolt nägi maja küll pisut väsinud välja, kuid samas on linnas tunduvalt viletsama väljanägemisega maju, mida keegi paraku lammutama ei kipu, vaid pigem katsutakse neid jõudumööda remontida. Kunstiakadeemia varisemisohtlikku muljet ei jätnud ja vaevalt ta seda ka oli.

Väga hea põhjendus seega oleks, et kõnealune hoone oli iganenud ja vastav õppeasutus vajas tungivalt ajakohastamist. Hoone kaasajastamise maksumus aga oleks olnud ebaotstarbekas võttes arvesse ümberehitamise mahtusid, rekonstrueerimist jne. Palju kasulikum oleks luua täiesti uus hoone, mis püsib aastaid kaasaegsena ja minimaalsete hoolduskuludega.

Siinkohal kerkib esile teine küsimus: miks lammutati EKA hoone maha sellise rutuga? Kaasaegne või mitte, maja oleks võinud seal kesta veel nii mõnegi hea aasta, vähemalt seni, kuni uue hoone rajamiseks vajalikud majandusanalüüsid ja rahastamisskeemid oleks olnud välja töötatud ja kooskõlastatud ning kogu vajalik kupatus ehitustegevusega seotud pabereid oleks korda aetud. Selle asemel aga otsustati kopp mürinal seina lüüa ja pikemalt mõtlemata kogu krempel maha lammutada.

Kogu tantsu taustal ümber EKA jääb hoopis mulje, et kellelegi oli vaja üht tühja platsi. Tühermaad kesklinnas, kus puuduks segav objekt. Tundub, et tühjalt seisev krunt toob kellelegi sisse suuremat kasu, kui hoonestatuna. Seda enam, et põhimõtteliselt ei ole isegi kindel, et juhul kui kunstiakadeemia taasehitatakse, et see ehitatakse just praegu plaanitavale asukohale. Edasine mõte liigub selles suunas, et kunstiakadeemia endisele asukohale on oodata pigem parkimisplatsi, parkimismaja või hoopis ärihoonet koos parkimismajaga.