"Kuigi rahandusminister Ligi oma reljeefse sõnavõtuga kõik pikalt saadab ja kõiki peale enda lollideks peab, siis ehk leidub neid, kes teisiti arvavad," arvas Rondik. "Vähemalt ma usun, et see sõnum jõudis kohale ja olulisem on sealjuures see, et üldsus on üksmeelne selles, et see ei ole tühipaljas ühe tsunfti küsimus palgatõusu ees, vaid see on küsimus laiemalt spetsialistide väärtustamises," lisas haridustöötajate esindaja.

Rondiku sõnul ei ole haridustöötajate jaoks piisav haridusminister Jaak Aaviksoo väljapakutud 700 eurot noorempedagoogi alampalgaks aastaks 2013. "Aastal 2013 on rahandusministeeriumi prognoos ju riigi keskmiseks palgaks 918 eurot, mis tähendab, et tema (Aaviksoo - R.V.) poolt pakutud 700 eurot on ikkagi 76 protsenti vabariigi keskmisest palgast. See ei ole ju teab mis pakkumine mille üle peaks suurt rõõmu tundma," rääkis Rondik ja lisas, et see oli ka esimene kord, kui minister palgaläbirääkimiste ajal midagi konkreetset üldse välja pakkus. "Siiamaani räägiti vaid et riigil pole raha ja kõik," ütles Rondik.

"Öeldakse, et arutame... no mida kurat me arutame!"

Haridusminister Aaviksoo käis eile meedias välja ka terve rea ettepanekuid, nagu klassiõpilaste arvu suurendamine, eurorahade kasutamine õpetajate koolitamiseks ning kallite õpikute tootmishinna vähendamine. Ministri sõnul oleks selliste meetoditega võimalik riigieelarves nendeks tegevusteks ettenähtud raha hoopis õpetajate palgale lisada. Sven Rondiku sõnul ei ole nende võimaluste kasutamine õpetajate otsustada vaid see on haridusministeeriumi pädevus.

"Ta on ju ennegi rääkinud, et vaja midagi ette võtta. Aga kes võtab?! Õpetaja või ametiühing ei saa ju minna ja võtta riigieelarves ettenähtud vahendeid. Selleks ju haridusministeerium ja minister ongi, et neid küsimusi lahendada. Ega õpetaja saa välja anda õpikuid ning ka klassi täituvus ei sõltu õpetaja soovist," rääkis Rondik. "Jutt on küll, et peaks tegema, aga kes teeb, sellest ei midagi. Öeldakse, et arutame..., no mida kurat me arutame! On ju selge, et on asju, mida saab kohe ära teha, selleks on tahet vaid vaja!"

Kui kuulda ei võeta, tuleb midagi radikaalsemat teha

Peale streiki kavatsevad haridustöötajad Rondiku sõnul teha ettepanekud valitsusele palgaläbirääkimisi ühelt poolt jätkata ja teiselt poolt alustada, kuna eelnevalt on riikliku läbirääkija vahendusel kulgenud arutlused tupikusse jooksnud. Samuti tuleks põhimõtteliselt uusi läbirääkimisi alustada, kuna 2013. aasta eelarve on alles koostamisel.

"Meie peamiseks ettepanekuks saabki valitsuse, kohalike omavalitsuste liitude ning õpetajate delegatsioonide omavahelisteks kõnelusteks. Siis peaks need läbirääkimised tulemuseni jõudma. Kui nad aga ei jõua ja meie ettepanekuid ignoreeritakse siis otsutavad õpetajad ise kuidas edasi käituda," selgitas Rondik haridustöötajate edasisi plaane. "Eks sellisel juhul tuleb ka midagi radikaalsemat ette võtta," lisas õpetajate esindaja.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid