Sutropi sõnul on Eesti rahvas rasketes majanduslikes oludes käitunud väga väärikalt, kuid samas näitab streik, et me pole Pontud nagu ilmestasid eestlast „Eesti laulu“ vaheklipis Tiit Sukk ja Taavi Teplenkov.

Küsimus on Sutropi sõnul selles, kas streigiga suudetakse märku anda, et tahetakse läbi rääkida. Samas avaldas Sutrop hirmu, et streik võib muutuda emotsioonide näitamiseks, ning on oht, et õpetajad unustavad arvestada nendega, kes võivad kahju saada, nagu lapsed ja lapsevanemad.

Ta rõhutas, et õpetajad peavad olema empaatilised ning teadma, et on ka inimesi, kelle palgad on väiksemad veelgi. Sutropi sõnutsi on streik põhjendatud, kui see pole manipuleeritud. „Juba on näha, kuidas seda ära kasutatakse ja et see pole ainult õpetajate algatus,“ muretses Sutrop, kes kutsus õpetajaid üles olema manipulatsioonide suhtes valvsad.

Avatud Eesti Fondi juht Mall Hellam rääkis, et tema ei usu, et ükski õpetaja läheb streikima kerge südamega. Ta nentis, et Eesti inimesed on pikalt pidanud streikimist avaliku korra õõnestamise nähtuseks ning olnud meelestatud nõnda, et ei lähe vastu sellele, mida Toompealt öeldakse.

Streik on Hellami sõnutsi tingitud sellest, et ei anta tagasisidet, kutsuta ühise laua taha asju arutama ega võeta ühendust eri organisatsioonidega.

Hellam leidis veel, et see, et on mindud nõnda kaugele, näitab ohumärki, millega tuleb arvestada, ning seda, et õpetajaid ja teisi streikijaid võidakse ära kasutada, peavad poliitikud teadma.