Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase ütles Delfile, et ettevõtte eesmärk on streigipäeval raudteeliiklus toimivana hoida. Ametiühingud, millesse kuulub 50–60 protsenti Eesti Raudtee töötajatest, teevad Glase sõnul aga kindlasti tõhusat tööd ning on võtnud salakavala seisukoha, et streikijate nimesid enne streigi algust ei avalikustata.

Ametiühingud teevad streikijate nimed tööandjale teatavaks pool tundi enne streigi algust, mis jätab Eesti Raudteele reageerimisajaks vaid pool tundi ja seda nii kesköise kui ka hommikuse vahetuse puhul. „Ümberkorraldamistega võivad tekkida ajutised probleemid, aga võib-olla ka mitte,” sõnas Glase, et tõetund on neljapäeva hommikul.

Glase märkis, et ametiühingutel ja Eesti Raudteel kui ettevõttel on streigipäeval erinevad eesmärgid. Kui ametiühingute eesmärk on, et raudteel liiklust ei toimuks, et saavutada streigi eesmärke, siis Eesti Raudtee peab oluliseks nimelt raudteeliikluse säilimist. Ta sõnas, et Eesti Raudtee austab streikijate õigust oma meelsust avaldada, kuid kutsub samas üles austama ka neid, kes on otsustanud tööd teha.

Töötajaid, kes pole streigiga ühinenud, on Glase sõnul ilmselt piisavalt, et taristu töös hoida, kuigi on võimalik, et seda mitte täies mahus. Tõsi on, et mitte kõik ametiühingute liikmed ei streigi, samas võivad sellega kaasa minna ka need, kes ametiühinguisse ei kuulu. Glase selgitas, et ettevõte töötab 24 tundi päevas ja tööd tehakse graafiku alusel, mistõttu võib mõnel hetkel olla töötajaid täiesti piisavalt ning teisel ehk väheks jääda.

Kentsakas olukord

Glase sõnul on streikijate nimede mitteteadmine tekitanud kentsaka olukorra, kuid firma püüab siiski võimalikult palju andmeid koguda, et plaane seada oleks kergem. Ametiühingute liikmeid, kes streigiga kaasa ei lähe, on üles kutsutud sellest teada andma, et ettevõte oskaks nendega arvestada. Samuti on palutud allüksuste juhtidel oma alluvatelt küsida, kas nad töötavad. „Oleme võtnud selge sihi, et käsitleme raudteed kui riigile elutähtsat transpordikanalit ja sellest lähtuvalt on meie ülesanne hoida teda toimivana nii palju, kui see võimalik on.”

Võimaluste piires pannakse plaane paika ja tegeletakse konkreetsete tegevustega homse päeva jooksul. „Homme on viimane päev teha meile teadaoleva informatsiooni piires ümberkorraldusi sääraselt, et tagada raudtee toimimine,” ütles Glase ning täpsustas, et streik algab homme südaööl, nii et rohkem infot ongi kolmapäeva õhtul kell pool kaksteist.

Elektriraudtee ja Edelaraudtee on kinnitanud, et kui taristu toimib, siis sõidavad ka rongid. Elektriraudtee müügi- ja kommunikatsioonijuht Norbert Kaareste ütles Delfile, et firma kontor on streigipäeva varahommikul töövalmis, kuid liikluse toimumine sõltub Eesti Raudtee taristust ja seetõttu saab alles neljapäeval kindlalt öelda, kas rongid sõidavad.

Raudteelaste ametiühingu esimees Oleg Tšubarov ütles Delfile, et streiki toetab praeguse seisuga 68 protsenti raudteesektoris töötavatest inimestest, kuid enne neljapäeva pole selge, kas see arv jääb püsima, kasvab või langeb. Tšubarovi hinnangul võib toetajate arv väheneda, kui tööandjad töötajatega räägivad ja neid ümber veenavad.

Küsimusele, kas streigipäeval rongid seisavad või mõned siiski sõidavad, vastas Tšubarov, et ametiühingud teevad ilmselt kõik, et liiklus seisaks. „Me teeme kõik võimaliku, et saavutada valitsusega dialoogis kokkulepet, aga kui seda ikkagi ei tule, siis teeme kõik, et [raudteel rongid neljapäeval] ei liiguks,” sõnas Tšubarov.

Kas streik on seaduslik?

Streigivastased on väitnud, et streik raudteel on ebaseaduslik. Streigi korraldajad peavad seda vaid streikijate ebaeetiliseks mõjutamiseks ning sõnakõlksuks. Ebaseaduslikus streigis osalejad võib raudteetranspordifirma aga vallandada ning tekkinud kahju ametiühingutelt välja nõuda.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda sõnas Delfile, et kuni riiklik lepitaja pole oma hinnangut andnud ja erinevatel seisukohtadel olevad osapooled pole küsimusega kohtu poole pöördunud, ei saa ka öelda, et raudteelaste streik oleks seadusvastane. Seda enam, et streikida on inimestel oma meelsuse avaldamiseks põhiseaduslik õigus, kuigi seda tuleb teha muidugi vastavalt seadusele.

„Siiani on ametiühingud väitnud, et streik on seaduslik, mitmed tööandjad on väitnud, et see ei ole,” ütles Ruuda, kelle sõnul on küsimus selleski, et kui peaks selguma, et streik pole seaduslik, siis tuleb ametiühingutel ettevõtetele tekitatud kahju hüvitada. Ning on võimalik, et ametiühingud pole seda endale täielikult teadvustanud. Kokkuvõttes on Ruuda hinnangul järgmine samm ettevõtete teha ning enne kohtu otsust on õiget vastust raske anda.