Koalitsioonilepingus on kirjas sotsiaalmaksulae kehtestamine üle 4000 euro suurustele kuupalkadele alates 2014. aastast. See tähendab, et üle 4000 euro kuus teenivad inimesed ei maksaks enam sotsiaalmaksu pensionikindlustuseks minevat osa, vaid ainult sotsiaalmaksu ravikindlustuseks minevat osa, mis on 13 protsenti brutopalgast. Sääst on 20 protsenti brutopalgast, mistõttu sotsiaalmaksu idee autorid loodavad, et tööandja kasutab seda säästetud raha, et niigi kõrget palka teenivatele inimestele veel rohkem palka maksta.

Või nagu ütles selle kohta riigikogu Reformierakonna fraktsiooni saadik Taavi Rõivas, sotsiaalmaksu ülempiiri kehtestamise eesmärk on luua Eestis uusi kõrge lisandväärtuse ja -palgaga töökohti, mis omakorda aitab kaasa ka avaliku sektori, sealhulgas õpetajate palkade tõusule.

“Nagu struktuursete reformide puhul sageli, viib ka see muudatus esialgu eelarvest raha pigem välja, aga juba keskpikas perspektiivis parandab nii maksulaekumisi ka kui soodustab töökohtade loomist,” lootis Rõivas.

Lisaks jooksvate aastate eelarvetele on tema sõnul väga oluline mõelda ka tulevikule ning viia läbi struktuuseid reforme, mis aitavad eelarvesse tulu tuua viie, 10 või 20 aasta pärast. “Kuhu täpselt maksupiir asetada — see on analüüside ja arutelude küsimus — peame leidma optimaalse tasakaalu eelarvetulude ja pikaajalise kasu vahel,” lisas Rõivas.

Vastava eelnõu väljatöötamine rahandusministeeriumis on praegu algfaasis, mistõttu selle täpset kulu ei osata veel öelda. Varem on rahandusministeerium öelnud, et aastal 2014. läheb sotsiaalmaksu ülempiir maksma 13 miljonit ja 2015. aastal 17 miljonit eurot.