Keskerakondlane Lembit Kaljuvee tahtis ministrilt kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ning jälitustoimingute arutelul teada, kui palju pealtkuulamiste on praegu salajased. "Mina tahaks mõnda numbrit kuulda. Ma olen kuulnud, et 80 protsenti isikutest ei teavitata, et neid pealt kuulatakse ja 20 protsenti heal juhul saavad teada. Kui see eelnõu seaduseks saab, kas järsku need numbrid lähevad teistpidi, et vähemalt 80 protsenti hakkavad teada saama ja 20 protsenti siis ei saa teada?" uuris Kaljuvee. "Ma usun, et me selles suunas läheme, aga kas see samm nii suur on? Mis sa arvad sellest?"

"Kui numbreid meeldib kuulda, siis ma hindaks neid numbreid tegelikult, seda teavitamise tulevast osakaalu umbes samaks," vastas minister Kristen Michal. "Ekspertide hinnangute põhjal umbes 80:20 saab see tulevikus olema. Täna see olukord ei ole vastupidine 80:20. Kuidas see Soome suusakuulsus Matti Nykänen ütleski? Fifty:sixty, eks ole? Ma arvan, et sinnakanti. Vähemalt see on ekspertide hinnang. Aga veel kord: täpset numbrit ma ei oska öelda."

Riigikogus oli täna esimesel lugemisel kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus. Uue seadusega tõhustatakse kontrolli jälitustoimingutest teavitamise üle. Tuuakse sisse kohtulik kontroll. Üldreegel on, et isikut, kelle perekonna või eraelu puutumatust jälitustoiminguga oluliselt riivati, tuleb viivitamatult pärast jälitustoimingu tegemist teavitada. Kui esinevad alused teavitamata jätmiseks, annab esmase loa selleks prokuratuur.