Tallinna linnavaitsuse teatel on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahv 21 lõige 3 vastuolus põhiseadusega. Põhiseaduse paragrahv 37 sätestab muuhulgas, et õppekeele vähemusrahvuse õppeasutuses valib õppeasutus. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahv 21 lõige 3 sätestab aga, et gümnaasiumi õppekeel on eesti keel, teatas Raepress.

Munitsipaalgümnaasiumis või selle üksikutes klassides võib õppekeeleks olla ka muu keel. Loa muus keeles toimuvaks õppeks või kakskeelseks õppeks annab valitsus valla- või linnavolikogu taotluse alusel ning selle ettepaneku teeb valla- või linnavolikogule kooli arengukavast lähtudes hoolekogu. Põhiseadus ei võimalda aga anda keelevalikul otsustust Vabariigi Valitsusele, vaid see on vastavalt Põhiseadusele õppeasutusel.

Tallinna linnavolikogu esitas möödunud aasta 24. märtsil põhi- ja gümnaasiumiseaduse paragrahv 21 lõike 3 alusel taotluse valitsusele Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide gümnaasiumide õppekeele kohta. Taotlus puudutas luba kasutada gümnaasiumi õppekeelena vene keelt või kakskeelset õpet kaheteistkümnes pealinna koolis.

Valitsus andis loa oma korraldusega Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumile venekeelse õppekeele kasutamiseks gümnaasiumiastmes viieks aastaks ja Tallinna Saksa Gümnaasiumile saksakeelses osakonnas kasutada eesti keele kõrval teise õppekeelena saksa keelt. Teiste koolide suhtes oli valitsus langetanud negatiivse otsuse.

Tallinna linn, kes esindab vaidlustatud korraldustes neid kümmet kooli, leiab, et valitsus on teostanud vääralt kaalutlusõigust, ei ole teostanud kaebaja ärakuulamist ning põhi- ja gümnaasiumiseaduse vastav norm tuleb jätta kohaldamata tulenevalt tema vastuolust põhiseadusega. Ühtlasi rikub valitsuse otsus mitmeid rahvusvahelisi põhimõtteid.

Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on valitsus taotluste menetlemise käigus keskendunud mitte taotluse sisule, milleks oli õppekeele valik, vaid eestikeelse õppe võimalusele ning sisuliselt vaadates sellega linnakodanike sooviavaldusest mööda. „Haridusministeeriumi ametnikud ei soovinud ega tutvunudki vastaspoole argumentidega keele valiku suhtes,“ märkis Kõlvart.