"Meie oma PÖFF ja mitmed teised kinoentusiastid oleme aastaid rüganud, et vaataja kinno tagasi meelitada, aga see vaev muutub nulliks, kui Eestis digikinovõrgustikku kohe looma ei hakata," ütles Eesti suurima filmifestivali PÖFF ellukutsuja Tiina Lokk Õhtulehele.

1992. aastal oli iseseisvuse taastanud Eestis 600 töötavat ekraani koos filminäitamiseks tarviliku tehnikaga. Nüüdne reaalsus on see, et Eesti suuremad filmilevitajad ei osta paljudest filmidest enam sisse 35millimeetrisi koopiaid. Mis automaatselt tähendab, et osa uusi filme linastubki vaid kahes suuremas linnas, Tallinnas ja Tartus.

Kuna ühe kinosaali digitaliseerimine maksab Loki sõnul vanas rahas keskmiselt miljon krooni, puuduvad väiksematel linnadel ja kinodel süsteemide ajakohastamiseks oma vahendid. Kuid Euroopa infrastruktuurifondidest saab veel taotleda kinode digitaliseerimise toetust.