Mailis Reps: vene erakooli asutamine ei ole seadusest mööda hiilimine
Endise haridusministri, keskerakondlase Mailis Repsi sõnul pole pealinna soov kujundada Tallinna Linnamäe vene lütseum ümber erakooliks, sest siis polegi seal vaja eestikeelsele õppele üle minna, seadusest mööda hiilimine.
„See ei ole seadusest mööda hiilimine,“ ütles Reps Delfile. Tema sõnul on haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo riigikogu infotunnis küsimustele vastates ise soovitanud, et kui koolipidaja sooviks on pakkuda tüüpiliselt õppekavas veidigi erinevat haridust, siis tuleb teha erakool.
Repsi sõnul Tallinn nüüd lähtuski sellest. „Mina kehitan õlgu, mina ministrina ei teeks seda otsust, et suunaks paralleelselt erakoolide tekkimist,“ kõneles Reps. „Me ise oleme riiklikul tasandil otsustanud, et eraharidus on täna alternatiiviks ja loome paralleelsüsteemi olemasoleva kõrvale.“
Repsi sõnul on eraharidus täna munitsipaalkoolidega võrdselt rahastatud ja juba täna on Tallinnas edukalt tegutsevaid venekeelseid erakoole. Reps võrdles, et ega venekeelne erakool erinegi teistest võõrkeelsetest koolidest ja tõi näiteks soome- või inglisekeelse kooli.
Erakoolil on rohkem hingamisruumi
Tallinna Linnamäe vene lütseum on endise haridusministri sõnul aga väga hea venekeelne kool. „Väga tugev ja suure konkursiga kool, mis annab ka väga hea eesti keele õppe,“ kiitis ta. „Seal langeb ka see küsimus ära, et nad ei suuda eesti keelt õpetada.“
„Eks lapsevanemad tahavad näha garantiid, et haridus ei lähe tasuliseks ja õppekvaliteet ei langeks,“ ütles Reps. Ka ei usu ta, et kooli maine erakoolina kuidagi kannataks, pigem isegi paraneb. Ta tõi näiteks Audentese ja Rocca ala Mare kooli. Repsi sõnul on ka Tallinna kesklinna eestikeelsed koolid arutanud võimalusi erakooli staatusele üleminekuks.
Erakoolide eeskujudena nimetas Reps veel Laagri ja Keila kooli. „Sel ei ole mingit vanematepoolset rahastamist ja nad tegutsevad selles ulatuses erakooli seaduse alusel, mida põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ei reguleeri,“ kõneles Reps. „Erakooliseadus annab lihtasalt suurema hingamisruumi.“
Koolid pole sisuliselt üleminekuks valmis
Iseküsimus on Repsi sõnul see, kas üldse peab kiirustades vene õppekeelega koolides minama üle eestikeelsele õppele. Tema sõnul on sellest tehtud poliitiline loosung ja sisuga on vähem tegeletud.
„Ülemineku koha pealt ei näe ma õpikuid, ei näe õpetajate metoodilist nõustamist,“ kritiseeris Reps. „Meil on keeleinspektsioon ja karistamine.“
„Me ei ole tegelikult lõpuni läbi rääkinud, mis saab juudi koolist,“ kõneles Reps. „See küsimus on tõstetud pedagoogilisest maailmast poliitilisse maailma.“
Ta meenutas, et tema ministriks oleku ajal oli plaan eestikeelsele õppele üle minna ühe aine kaupa aastas, aga praegust kava kõik kahe aastaga ära teha hindas ta ebareaalseks.
