Keskliidu plaanitav streik ei mahu Eesti õigusraamistikku, ütles Pärn BNS-ile. Eesti Ametiühingute Keskliit viitab oma streigi puhul rahvusvahelisele õigusele. Riikliku lepitaja sõnul puudub temal pädevus hindamaks, kas plaanitav streik on viidatud õigusnormidega kooskõlas.

Pärn soovitas streikida plaanivatel töötajatel esmalt oma tööandjaga läbi rääkida, et vältida võimalikke hilisemaid probleeme.

Kui hiljem peaks ametiühingute keskliidu streigi ja selle toetusstreikide osas selguma, et need polnud seadusega kooskõlas, siis võivad ettevõtted, kelle töötajad streikisid, asuda ametiühingutelt sisse nõudma streigi tekitatud kahjusid, selgitas riiklik lepitaja.

Teine on olukord õpetajate streigiga. Selle puhul pole streigi osapooled ehk töövõtjad ja tööandjad omavahel kokkuleppele jõudnud ja tulemust ei ole toonud ka pöördumine lepitaja poole, rääkis Pärn. Seega on tema sõnul õpetajatel õigus palgatõusu nõudmiseks streikida ja samuti on õigus korraldada toetusstreike. Need võivad kesta kuni kolm päeva, märkis ta.

Üks reguleerimata küsimus streikide puhul on Pärna sõnul ka see, kas streikija peab streigi ajal viibima töökohal. Üldreegli kohaselt peab streikija näitama oma meelsust, selgitas Pärn. Seda saab teha töökohal, aga ka näiteks kogunemisel mõnes avalikus kohas.

Haridustöötajate streik toimub üle Eesti järgmise nädala kolmapäevast reedeni.

Raudteelaste Ametiühingu, Vedurimeeste Ametiühingu ja Edelaraudtee Vedurimeeste Assotsiatsiooni streigikomitee teatas reedel ööpäeva kestvast streigist järgmise nädala neljapäeval.

Raudteetöötajad streigivad Eesti Ametiühingute Keskliidu toetuseks kollektiivlepingu seaduse ühepoolse muutmise vastu valitsuse poolt ning lisaks soovitakse streigil olla solidaarsed õpetajatega ja toetada nende nõudmisi. Raudteelaste Ametiühingu esimehe Oleg Tšubarovi sõnul ei ole toetusstreik suunatud tööandjate vastu.

Streigikomitee tugines otsuse langetamisel sellele, et toetusstreik on seaduslik ning poliitikute väited streigi ebaseaduslikkuse kohta ei ole tõesed. "Töötajatel on seaduse järgi õigus streikida ja tööandjal ei ole õigust streikijaid ähvardada või streigi ajal tööle sundida," rääkis Tšubarov ning lisas, et võimalikud tööandja ähvardused dokumenteeritakse ja kui töötajate ähvardamine on ulatuslik, võib streik ka pikeneda.