Rogozin: Läti referendum toimus madalalaubalise natsionalismi vaimus

Läti keelereferendumi tulemused annavad tunnistust sellest, et Venemaa ei toeta piisavalt kaasmaalasi, leiab Venemaa asepeaminister Dmitri Rogozin.

„Vene keel tuleb tunnistada riigi-, regionaal- või ametlikuks keeleks igal pool, kus venelased massiliselt elavad... Me püüdleme vene keelele ametliku staatuse andmise poole Euroopa Liidus, kus elab mitu miljonit venekeelset inimest,“ kirjutas Rogozin ajalehes Rossiiskaja Gazeta avaldatud artiklis Läti Delfi vahendusel.

Rogozini sõnul vajavad kaasmaalased Moskva aktiivset toetust. „Hädavajalik on teha koostööd venekeelse õppe säilitamise, arendamise ja laiendamise nimel koolides ja kõrgkoolides, eriti seal, kus on olemas oht nende programmide paigaltkangutamiseks, mis seab ohtu kaasmaalaste rahvusliku identiteedi,“ kirjutas Rogozin.

Samuti võttis Rogozin sõna ajaloo ümberkirjutamise katsete vastu. „Karistamatut russofoobiat ja diskrimineerimist, vene kultuuri tagakiusamist ning vene ajaloo ümberkirjutamist ideoloogilistel kaalutlustel – kõike seda tuleb tingimata takistada... Kui me tahame, et kaasmaalased töötaksid otseselt või kaudselt Venemaa heaks, parandaksid meie maa äritegevuse mainet ja aitaksid meil lahendada majandusprobleeme, näitaks üles solidaarsust Venemaaga tema ajaloo dramaatilistel hetkedel, tuleb püüelda selle poole, et vene diasporaa oleks maailmas sama mõjuvõimas nagu juudi, armeenia, kreeka või itaalia oma,“ ütles Rogozin.

„Hiljutine referendum vene keele riigikeele staatuse kohta Lätis, millel 75 protsenti kodanikke madalalaubalise natsionalismi vaimus hääletas vastu, samas kui 300 000 mittekodanikul polnud hääleõigust, väljendas tänase päeva karmi reaalsust: me kaitseme endiselt ebapiisavalt omi!“ kuulutas Rogozin.