„Sellega, et suur osa omavalitsusi jäävad täna hätta oma põhiülesannete täitmisega, olen ma väga nõus. Siiski ei hakka lennuvõimetu lind lendama, kui talle pelgalt lendamist kirjeldada ja lennustandard kehtestada,“ rääkis Siim Kiisler. „Samamoodi ei ole ka omavalitsuste puhul lahenduseks täiendavate standardite loomine ja ülesannete veelkordne kirjeldamine, nagu on soovitanud riigikontroll. Sellest ei muutu omavalitsused ei suutlikumaks ega rikkamaks,“ lisas ta.

Ettepanekut, kus omavalitsustelt, kes mõne teenuse osutamisega hakkama ei saa, võetakse lihtsalt ära kohustus seda teenust osutada, peab Kiisler aga kohaliku demokraatia aluspõhimõtetega vastuolus olevaks. „Inimesed peavad saama oma elu puudutavates küsimustes läbi demokraatlike mehhanismide kaasa rääkida. Kui aga teede korrashoiu, haridusküsimuste või planeeringute üle otsustakse kuskil teises või kolmandas omavalitsuses, ei ole see õigus tagatud. Oma elu korraldamise üle otsustusõiguse äravõtmist mina ei toeta,“ ütles Kiisler.

Lahendusena toob Kiisler välja omavalitsuste suuremaks ja võimekamaks muutmise. „Ühe omavalitsuse piirid peavad võimalikult hästi kattuma inimeste toimepiirkonnaga – see on ala, mille piires inimesed elavad, töötavad ja oma vaba aega veedavad. Siis saavad inimesed neis otsustes ka kaasa rääkida ja omavalitsused on piisavalt tugevad, et kujundada seda elukeskkonda, kus inimesed toimetavad,“ selgitas Kiisler. Erinevate uuringute andmetel kattuvad need toimepiirkonnad pigem maakonna, kui tänaste valdade piiridega.

Inimeste igapäevaste liikumistega arvestav ja toimepiirkondadel põhinev lähenemine on võetud aluseks regionaalministri valitsemisalas koostatud üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ koostamisel. Ka järgmise perioodi EL regionaalarengutoetuste puhul on regionaalministri ettepanek teha otsuseid suuremat piirkonda silmas pidades kui üks omavalitsus ning üheks eesmärgiks on toimepiirkondade ja nende keskuste tugevdamine.