VIDEO: Välismaa kurjategijad võivad Eestist lahkudes ennetähtaegselt vabaneda

Valitsus kiitis heaks ja saatis riigikogule arutamiseks eelnõu, mis annab välisriigi kodanikele võimaluse vabaneda tingimisi karistusest või enne tähtaega vanglast, kui nad lahkuvad vabatahtlikult Eestist. Lahkumiskokkuleppega kaasneb 5-10 aasta pikkune sissesõidukeeld.

Riigikogule esitatava eelnõu kohaselt võimaldatakse süüdistaval või süüdimõistetud välisriigi kodanikul sõlmida kokkulepe Eesti Vabariigist lahkumiseks. Kokkuleppe sõlmimisel võib kohus jätta süüdimõistetud välisriigi kodaniku suhtes tähtajalise vangistuse tingimisi täielikult või osaliselt kohaldamata või vabastada ta enne vangistuse tähtaja lõppemist. Seda juhul, kui välisriigi kodanik lahkub Eestist kokkuleppe tingimustel ega pöördu tagasi tema suhtes kehtestatud sissesõidukeelu ajal.

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on muudatuste mõte soodustada nii praeguste kui tulevaste kinnipeetavate naasmist oma koduriiki, kus neil on toetav sotsiaalne võrgustik ja paremad võimalused ühiskonda tagasi pöörduda. „Samas aitab see vähendada Eestis viibivate kurjategijate arvu. Mida vähem kurjategijaid riigis viibib, seda turvalisemalt saavad ennast tunda kõik elanikud,“ ütles ta.

Eelnõu kohaselt võivad vabatahtlikuks lahkumiseks kokkuleppe sõlmida nii Eestis süüdistatavad kui ka juba karistust kandvad välismaalased, kel on mõne teise riigi kodakondsus. Määratlemata kodakondsusega süüdistatavad või süüdimõistetud kokkulepet sõlmida ei saa. Samuti ei saa kokkulepet teha need välismaalased, keda süüdistatakse või kes on süüdi mõistetud rasketes riigi vastu suunatud kuritegudes, näiteks terrorikuriteos.

Kokkuleppe sõlmimiseks peab välismaalasel olema võimalik oma kodakondsusjärgsesse riiki tagasi pöörduda, tal peab olema kehtiv reisidokument ja ta peab olema sissesõidukeeluga nõus. Kui välismaalane 5-10-aastast sissesõidukeeldu rikub, peab ta Eestis ära kandma ka ülejäänud osa talle määratud karistusest. Kas välismaalasele kokkulepet pakkuda või mitte, otsustab prokuratuur.

Tingimisi karistusest või enne tähtaega vanglast vabastamise kohta teeb otsuse kohus, arvestades nii toime pandud kuriteo raskust kui inimese hilisemat käitumist. Seega otsustab riik, kas välismaalase vangistust lühendada ja võimaldada tal kodakondsusjärgsesse riiki tagasi pöörduda või peab ta ära kandma kogu karistuse.

Muudatused peaksid eelnõu kohaselt jõustuma 1. oktoobril.