Karel De Gucht: Miks on ACTA hea ehk enne mõtle, siis ütle
Eelmisel kolmapäeval otsustas Euroopa Komisjon küsida Euroopa Kohtu arvamust selle kohta, kas võltsimisvastane kaubandusleping (ACTA) on vastuolus ELi aluspõhimõtete või inimõiguste kaitsega. Nüüd selgitasin seda otsust Euroopa Parlamendile ja tõin välja ACTA tugevad küljed.
Komisjoni otsuse taga oli soov ACTA-teemaline arutelu, mis nii virtuaal- kui ka poliitilises maailmas täielikult mõistlikkuse piiridest väljuma hakkab, tagasi maa peale tuua.
Hoolimata sellest, mida on kirjutatud või räägitud, ei too ACTA kaasa interneti tsenseerimist ega anna õigust jälgida eraisikute kirjavahetust või blogisid. ACTA ei tee internetiteenuse pakkujaid politsei alltöövõtjateks ega piira seaduslike analoogravimite müüki. Samuti ei volita see tollitöötajaid kontrollima sülearvuteid või MP3-mängijaid.
On selgemast selgem ja väljaspool igasugust õiguslikku kahtlust, et ACTA ei õõnesta Euroopa alusaktidega tagatud põhiõigusi ja -vabadusi.
Euroopa ainuke ressurss
Kõike seda arvesse võttes võime aga öelda, et see, mis tegelikult lepingus sisaldub, on igati väärt korralikku arutelu: nimelt, milline on intellektuaalomandi roll meie ühiskonnas ja majanduses.
ACTA ei ole ei rohkemat ega vähemat kui leping, millega luuakse 13 lepinguosalise jaoks rahvusvahelised standardid, mille alusel tagada intellektuaalomandi õiguste täitmine viisidel, mis juba praegu on sätestatud Euroopa Liidu õiguses.
Meil on kulunud aastaid, et ehitada Euroopas üles terviklik intellektuaalomandi – mida on kutsutud ka meie ainsaks tooraineks – kaitse süsteem. Oleme kindlaks määranud õigused, mille kaitsmist saab taotleda, ning vahendid, millega neid õigusi jõustada. Seda tehes oleme arvestanud vajadusega kaitsta kodanike õigust sõnavabadusele, teabevabadusele ja andmekaitsele, samuti kaitstud toodetega tegelevate internetiteenuse pakkujate ja vahendajate õigusi.
ACTA on vahend, mille abil laiendada ELis välja töötatud süsteemi hüvesid väljapoole Euroopa piire. Leping kujutab endast väikest, ent olulist sammu ülemaailmse võltsimis- ja piraatlustööstuse – mille väärtuseks on hinnanguliselt 250 miljardit USA dollarit aastas – hävitamise suunas.
Miks on ACTA hea?
Tegemist on jõustamislepinguga. Selles ei panda paika üksikasju selle kohta, milliseid õigusi saab kaitsta või mis on seaduslik ja mis ebaseaduslik, vaid sätestatakse kord, mille alusel tagada õiguste kaitse. Leping sisaldab punkte tsiviil-, kriminaal- ja piirikontrolli käsitlevate sätete jõustamiseks, mõnesid internetiga seotud aluspõhimõtteid ning rahvusvahelise koostöö korda.
Üks ELi põhisaavutusi läbirääkimistel oli tagada, et ACTA järgiks võimalikult täpselt Euroopa süsteemi ning mitu liikmesriiki ongi juba selgelt välja öelnud, et ACTA jõustumine ei tooks kaasa vajadust muuta nende praegu kehtivaid õigusakte. Kas me mitte just seda ei ootagi ELi poliitikalt kõikides selle valdkondades: kehtestada piisavalt kõrged standardid ning seejärel saavutada nende tunnustamist rahvusvaheliselt?
Euroopa ettevõtjad ongi lepingust just niimoodi aru saanud. Nad märkasid kiirelt, et ACTAga sätestatud kord intellektuaalomandiõiguste rikkumiste menetlemiseks kehtiks riikides, mille kaudu toimub 50% maailma kogukaubandusest. See avaldaks positiivset mõju meie ettevõtete kasvule, kasumile ja töökohtade arvule.
Kõik see peaks olema ilmselge igaühele, kes on vaevunud lepingut lugema.
Isiklikumas plaanis sooviksin siiski lisada, et olen hariduselt jurist, maailmavaatelt liberaaldemokraat ning elupõline inimõiguste ja isikuvabaduste kaitsja. Olles üsna noores eas Euroopa Parlamendi liige, oli mul võimalus osaleda nn Spinelli aruande koostamises.
ACTA läbirääkimisprotsess oli läbipaistev
See kujutas endast esimest katset luua põhiõiguste nimekiri ning 1989. aastal võeti see aluseks Euroopa Parlamendi põhiõiguste ja -vabaduste deklaratsioonile. See omakorda oli eelkäijaks ELi põhiõiguste hartale, mis Lissaboni lepinguga muutus siduvaks kogu ELis.
Pidada läbirääkimisi lepingu üle, mis mõnesid nendest õigustest põhimõtteliselt rikuks, oleks minu jaoks äärmiselt veider.
Igal juhul oleks see ka võimatu olnud, sest kogu läbirääkimisprotsess on olnud võimalikult avatud ja kaasav. ELi liikmesriigid osalesid ACTA üle peetavatel läbirääkimistel ning neid hoiti kogu aeg toimuvaga kursis.
Oleme koos Euroopa Parlamendiga töötanud tandemina ning selle tulemusel tegi Euroopa Komisjon läbirääkimispartneritele ettepaneku avalikustada lepingu tööversioon 2010. aasta aprilli seisuga ning see ettepanek võeti ka vastu.
Lõplik terviktekst on nüüdseks kättesaadav olnud juba üle aasta. Nüüd peavad oma otsuse tegema liikmesriigid ja Euroopa Parlament. Ma usun, et Euroopa Kohtu arvamus on neile teejuhiks õige otsuse juurde.
Et mitte takistada demokraatia toimimist, eraldagem kõigepealt faktid hirmudest ja väljamõeldistest ning ärgem jätkem kasutamata võimalust astuda samm edasi intellektuaalomandi õiguste ülemaailmse kaitse suunas.
(Autor on Euroopa Komisjoni volinik.)
