1975. aastast kirjandusmuuseumis töötanud arhiiviraamatukogu juhataja Merike Kiipus tunnistas Delfile, et tema silmad pole sellist laastamistööd varem näinud. Veekahjustusi saanud trükised kuivavad nii muuseumi suure saali lae all kui ka arhiivraamatukogu laudadel.

Kiipuse sõnul on praeguseks juba enamus materjale kuivad ja praegu käib aktiivne restaureerimine. Kõigepealt tuleb märjad trükised ära kuivatada ning seejärel eemaldada muidu roostetama minevad klambrid. Pärast seda lähevad trükised pressi alla, et need taas sileda kuju omandaks ning kõige lõpus õmmeldakse trükised köiteks taas kokku.

Õnneks on muuseumil arhiivis leiduvates trükistes mitu versiooni ja selleks, et välistada suurem hävimisvõimalus, on need paigutatud eraldi ruumidesse eraldi majaosades. Praeguse toimunud õnnetusega said kahjustada trükiste teine ja kolmas versioon ehk reservfondis olevad eksemplarid. Esimesed eksemplarid on kindlas kohas ja säilinud.

Õnnetus juhtus, kuna muuseumile tehakse parasjagu juurdeehitist, mille käigus ehitatakse hoidlale üks korrus peale.