Rein Kilk: Eesti Energia tegutseb seadusega etteantud raamides
Eesti Energia tegutseb kehtivate seaduste ja talle ette antud eeskirjade raamides ega saa omatahtsi muuta ka liitumistasusid. Aga riik võib loomulikult otsustada, et kaugel asuvaid liitumisi saab teha teiste klientide arvelt, ütles Eesti Energia nõukogu liige Rein Kilk kommenteerides presidendi väidet, et Eesti Energia küsis kodumaiselt ettevõttelt 500 000 eurot elektivõrguga liitumise eest.
President ütles oma kõnes, et siin on arutluse koht. „Mis on riigi strateegiline huvi, kas kohalik ettevõtlus või Eesti Energia dividendid? Kas tõesti kuulutame Eesti valmisolevaks olemasoleva jaevõrgu raames?“ küsis riigipea oma kõnes.
„Eesti Energia tegutseb kehtivate seaduste ja talle ette antud eeskirjade raamides,“ rääkis Kilk Delfile. „Ei juhatus ega nõukogu saa nendest mööda minna. Eesti Energia omanik on Eesti riik ja riik on ainus, kes saab otsustada, kas me soovime muuta liitumistasusid.“
„Riik võtab Eesti Energia dividendid välja ja ise otsustab, missugused piirkonnad on eelisarendatavad või kui suur osa kulusid kaetakse ühise ressursi arvelt.“
Kilk selgitas, et praeguste seadusete järgi on liitumistasu maksmise osaline kohutus pandud subjektile, kes soovib liitumist saada. Tema sõnul on küsimus, kas me peame kaugemal paiknevatele klientidele teiste arvelt nendele liitumise kinni maksma või mitte, kusagilt peab ju see raha tulema.
„On ju suur vahe, kas keegi asub liini kõrval 70 meetri kaugusel või 7 km kaugusel,“ rääkis Kilk. „ Muide, mõne aasta eest käivitati riiklik tugiprogramm just hajaasustusega elumajade elektriga varustamiseks. Selle toel said 29 seni elektrita peret voolu majja. Lisaksin veel, et praegu on ettevõtjatel EASi kaudu võimalik saada raha piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest, millest muu hulgas finantseeritakse ka elektrisüsteemide ehitamist. Nii et riik on selles valdkonnas juba mõndagi teinud ja ehk peaks kodanikud end riigi pakutavate võimalustega rohkem kurssi viima.“
Praktilised lahendused tuleb pidupäevakõnest eraldi hoida
Kilk tunnistas, et kõnet kuulates valdasid teda erinevad tunded. Tema sõnul tuleb eristada kõne retoorikat praktilistest lahendustest. „Retoorika ehk kõnekunsti tähenduses oli presidendi esinemine hästi jälgitav ja sündmusele kohane,“ rääkis ta ja ütles, et selles mõttes talle meeldis presidendi aastapäevakõne. „Kõne ise oli nauditav, aga samas oleks liigne oodata pidupäevakõnest administratiivseid korraldusi ja suuniseid.“
Kilgi sõnul oli näiteks Paide kui Eestimaa keskpaiga kohta toodud näide metafoorina riigi lahkumisest väga kena, kui reaalsuses ei saa me eeldada, et igas 10 000 või vähema elanikuga asustusüksuses peavad olema kõik asutused, mis president oma kõnes ette luges. „Kust me võtame selle ressursi või kus need asutused siis peaksid täpselt olema, kui mitte Pärnus, Jõhvis ja Tallinnas“ küsis Kilk.
Piirkondade ebavõrdus
„Riigi soov loomulikult on see, et kõigis Eesti piirkondades oleks samaväärne elu,“ ütles Kilk ja meenutas, et ka liitumisel Euroopa Liiduga heideti meile Brüsselist ette piirkondade ebavõrdset arengut ning soovitati subsidiaarsuse ehk lähimuspõhimõtte tõhusamat rakendamist.
Samas aga on Eesti kodanikud ise liikunud ja liikumas maalt linnadesse ja paraku kõige enam Tallinnasse ja selle ümber arenevatesse valdadesse, nentis Kilk siserändele viidates.
„Mida teha, kui inimesed ise piirkonnast lahkuvad. Kuidas teha inimestele selgeks, et Kudinal on tore elada?“ küsis ta. „Kellele me seda infrastruktuuri ehitame? Kui märkimisväärsed investeeringud on tehtud ja hüved loodud on märgatavalt suuremate kuludega kui linnas, siis peaks keegi neid tarbima ka hakkama.“
„Me tahaksime, et inimesed elaksid samaväärselt nii Tallinnas kui Alutagusel, aga korraliku tee ehitamine ja läbi metsa elektriliini vedamine on kulukas,“ kõneles Kilk. „Küsimus ei ole ainult ühenduste ehitamises ja nende hilisemas hooldamises vaid ka selles kui palju (loe – vähe) inimesi loodud väärtusi kasutab. See on dilemma.“
Mis on alternatiiv?
Oma riigiga suhtlemisel kasutame üha enam internetti, see hoiab kulusid kokku ja on ka oluliselt kiirem probleemile lahenduse saamise võimalus. Paraku on valdkondi – sealhulgas energeetika – mis nö „õhu teel“ ei toimi.
„Need küsimused ei ole mitte firmale, vaid riigile,“ lausus ettevõtja. „Kuidas olemasolevate vahenditega kõige ratsionaalsemalt toimetada. Aga igal juhul on tore, et presidendi kõne paneb meid ka pidupäeval riigi toimimise üle koos mõtisklema“.
Ta pakkus, et kui inimene elab ikka väga eraldi, siis võiks toetada päiksepatareide ostmist või generaatoritega varustatust hajaasustusega kohtades.
Kilgi sõnul on meie jaoks häbenemata eeskujuks Soome. Ta rääkis, et suurte tormide ajal, kui paljudes kohtades katkes vooluühendus, jälgis ta kui kiiresti Fortum Soomes reageeris. „Võrdlesin rikete arvu ja missuguse tempoga nad suutsid voolu taastada ja Eesti Energia suutis kiiremini,“ meenutas Kilk.
