Seadusemuudatused korrastavad tuulepargiprojektide kooskõlastamist
Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekantsleri Ingvar Pärnamäe sõnul kehtestab seaduseelnõu senisest selgema korra, millest Kaitseministeerium kooskõlastuste andmisel lähtub. „Samuti annab eelnõu ka tuuleparkide arendajatele algusest peale selgema pildi sellest, kas ja kui perspektiivikas üks või teine projekt on,“ ütles Pärnamäe.
„Nii energiajulgeolek kui ka sõjaline kaitse on omavahel seotud, neid ei saa omavahel vastandada, vaid tuleb leida mõistlik ühisosa. Seetõttu on ka praeguse seaduseelnõu väljatöötamisel konsulteeritud tuuleparkide arendajatega ning eelnõule oodatakse tagasisidet ka neilt,“ sõnas asekantsler Pärnamäe.
Kehtiva planeerimisseaduse ja lennundusseaduse kohaselt on Kaitseministeeriumil juba praegu õigus ja kohustus kooskõlastada kõik Eestisse rajatavate tuuleparkide projektid. Seeläbi välditakse tuuleparkide negatiivset mõju Eesti Õhuväe radarite tööle ja seeläbi Eesti ja NATO õhuseirepildile.
Täna kooskõlastusele saadetud ehitusseaduse, planeerimisseaduse ja veeseaduse muutmise eelnõu kohaselt hakkaksid arendajad Kaitseministeeriumi koostööd tegema juba planeeringu koostamise etapis. Seeläbi saaksid arendajad edaspidi võimalikult vara teada, kas neil on konkreetses piirkonnas võimalik tuulepark rajada ning milliseid piiranguid peavad nad arvesse võtma.
Seadusemuudatuste alusel kehtestataks kaitseministri poolt kinnitatav kord, mis paneks paika Kaitseväe radarite ja raadioside töövõime kriteeriumid, milledest tuleks planeeringute ja arendusprojektide koostamisel lähtuda. Seni olid need kriteeriumid paika pandud peamiselt töötasandi dokumentides.
Samuti pannakse paika ekspertiisi tegemise kord, mille alusel tuuleparkidele kooskõlastusi antakse.
Tuulepargi arendajal on võimalus tellida ka omapoolne ekspertiis, ehk teine arvamus, mis samas peab lähtuma määrusega kehtestatud kriteeriumitest ning ekspertiisi tegemise korrast.
Tuuleparkide arendajate ettepanekul annaks seadusemuudatus edaspidi võimaluse sõlmida riigiga kokkuleppeid, mis võimaldaksid arendusprojektide elluviimise, kuid tagaksid ka riigikaitseliste objektide töö jätkumise. Kokkuleppe sisuks oleks riigikaitselise objekti planeeritud töövõime negatiivse mõju kompenseerimine ehk maksumaksjale tekkivate täiendavate kulude katmine.
