Tõnis Kõiv: Miks toetab Eesti Kreekat?
See küsimus peab saama vastatud. Alljärgnevalt püüan mõned vastused ka anda.
Eesti ei anna reaalset riigieelarve raha Kreeka abistamiseks. Tegemist on laenugarantiiga ja Eesti osa Euroopa Finantsstabiilsuse Mehhanismis on 0,27 protsenti. Selles ulatuses me anname tagatise laenule, mille eelnimetatud mehhanismi loodud fond rahaturgudelt sisse laenab ja Kreekale välja laenab.
Tagatisega fond saab laenu palju parema protsendiga, kui Kreeka, kuna kreeklased on oma usaldusväärsuse senise vastutustundetu käitumisega maha mänginud. Raha väljalaenamine Kreekale on seotud aga väga tõsiste tingimustega, mille täitmist jooksvalt jälgitakse. Laen makstakse välja osade kaupa ja enne igat väljamakset kontrollitakse tingimuste täitmist.
Reegel on lihtne: kui tingimused on täitmata, siis raha ei saa.
Lugedes 50 leheküljelist vastastikuse mõistmise memorandumit laenuandjate ja Kreeka valitsuse vahel, siis on üpriski selge, et kes maksab, see tellib ka muusika. Kreekale on detailselt ette kirjutatud, mida nad peavad tegema ja mis ajaks. Järgnevalt mõned näited.
* Kuni aastani 2015 kehtib Kreeka avalikus sektoris reegel, et viiest ametikohast saab alles jääda vaid üks.
* Üleriigilise kollektiivlepinguga kehtestatud palga alammäära vähendatakse 1. jaanuaril 2012 kehtinud alammääraga võrreldes 22 protsenti; noorte (alla 25-aastaste) puhul vähendatakse üleriigilise kollektiivlepinguga kehtestatud palka suisa 32 protsendi võrra.
* Erinevalt meie parlamendis kokkulepitust kehtivad Kreekas kokkulepitud tähtaja ületanud kollektiivlepingud veel vaid kolm kuud. Meil värske kokkuleppe alusel kuus kuud.
* Lähikuudel peavad kreeklased vähendama erinevaid sotsiaaltoetusi, ravimihüvitisi, tõstma tariife, liberaliseerima majandust ehk siis tegema kõike seda mis eemalt vaadatuna tundub hädavajalik, et riik saaks hakkama rahaga, mida ta maksudega kokku koguda suudab.
Eesti elu läheb paremaks
Maailmas on kõik asjad omavahel seotud. Eesti huvides on Euroopa Liidu püsimine ja stabiilne areng. Kreeka pankrotti laskmine võib kaasa tuua ettenägematuid tagajärgi ja seda ei soovi ei Euroopa suured riigid ning ammugi ei saa see olla meiesuguse väikese riigi eesmärgiks.
Kui meie loobume kriisiolukorras teistele appi minemast siis milline on meie moraalne ootus ja õigustus, et teised meile appi tulevad?! Eesti on suurima heameelega vastu võtnud abi (euroraha), mida on olnud kordades rohkem kui tänane garantii.
Kui Eesti annab Euroopa Liidule 1 euro, siis saame selle eest vastu peaaegu 5 eurot.
Panused on kõrged. Toon siinkohal tavainimesele arusaadava võrdluse. 14 sõpra on ühiselt otsustanud ühele hättasattunud sõbrale 100 eurot laenu anda. Sakslane lööb lauda 27 eurot, prantslane 20 eurot ning eestlane poetab lauale 27 senti. Just sellises proportsioonis teiste riikidega on meie osa Kreeka laenugarantiis.
Oluline on, et arutelude ja otsustamise laua taga on Eestil üks hääl võrdselt teistega ja see hääl kõlab hästi. Eeskätt aga seetõttu, et meil on kodus asjad korras. Muutused, mis Eesti viimaste aastate otsuste tulemusena sünnivad, ongi juba näha.
Statistikaamet teatas sel nädalal, et eelmise aasta viimase kvartali keskmine brutokuupalk oli 865 eurot ehk 6,3 protsenti kõrgem kui aasta tagasi. Veelgi olulisem - keskmine reaalpalk on tõusnud juba kaks kvartalit järjest. 1. aprillist 2012 kerkivad taas pensionid.
Tõusevad õpetajategi palgad hiljemalt järgmise aasta algusest. Nii on kinnitanud haridusminister ja tema sõnades pole mingit põhjust kahelda. Palgatõusuga kaasneb koolivõrgu korrastamine, sest võrreldes kümne aasta taguse ajaga on õpilasi tublisti vähemaks jäänud.
Sotsialism lääne tsivilisatsiooni hällis
Kreekat peetakse Lääne tsivilisatsiooni hälliks ja seal loodi tuhandete aastate eest demokraatia – rahva võim. Just seda võimu ongi valitsejad viimastel aastatel kurjasti kasutanud. Kreeka valitsus on odava laenurahaga püüdnud üles ehitada sotsialismi ja nüüd on tõe hetk käes - sotsialism on läbi kukkunud.
Ei ole võimalik laenurahast igapäevakulutusi katta ja veel vähem pikaajaliselt nii teha. Kreeka poliitikud on andnud rahvale võltskullaga ilustatud lubadusi, valijad on neid uskunud. Nüüd on tagajärjed käes. Eestis on tänu valijate tarkusele läinud teisiti. Ent virvatulukestega peibutamist oleme näinud aga ka Eestis.
Eesti nõuab Kreekalt koos teiste riikidega, et nad isikustaks maksuarvestuse, viiks sisse digiretsepti, võtaks kontrolli alla ravimite kompenseerimise ja hinnad, erastaks riigi funktsioonide täitmiseks mittevajalikud ettevõtted, muudaks ettevõtluseks reegleid vabamaks ja nii edasi... Teisisõnu nõuame, et Kreeka teeks kõike seda, mida Eesti on juba teinud.
Sel ajal kui Kreeka sugused riigid maadlevad kärbetest tuleneva elatustaseme languse ning laenude ja intresside tagasimaksetega, on meie mureks kuidas õiglaselt jagada majanduskasvu viljasid. See on hoopis väiksem mure, olete nõus?
