Raketisüsteemi MILAN nimi tuleneb prantsuse keelsest fraasist Missile d'infanterie léger antichar. Prantsuse ja Saksa inseneride koostöös loodud relvasüsteemi on Itaalias, Hispaanias, Suurbritannias ja Indias kokku toodetud ligi 10 000 eksemplari.

MILANi tankitõrjerakett on laskja poolt juhitav, mistõttu on vajadusel võimalik pärast laskmist raketi trajektoori ja sihtmärki muuta. MILANi raketi juhtimine käib läbi relva ja laskemoona vahel oleva peenikese traadi, mille kaudu hoiab rakett kuni sihtmärgi tabamiseni juhtimisplokiga ühendust.
Rakett liigub suunal, kuhu osutab relvasüsteemi sihik, seega peab relva kasutaja olema kogenud ja täpne. Seesugune sihtimislahendus muudab raketi eksitamise vastasel keerulisemaks, kui näiteks soojusele reageeriva raketi puhul.

Arvestades Eesti maastiku iseloomu on MILAN oma laskekauguse, väikese kaalu ja võimalusega lihtsalt asukohta vahetada meie tingimustes efektiivne tankitõrjerelv.
„Praegu on meil kasutusel MILAN 2 tüüpi relv. Selle järeltulijad on eelkäijaga sarnased, mis tähendab, et MILAN 2 väljaõppe saanud sõdur oskab hiljem kasutada ka uuemaid MILAN tüüpi relvi,“ rääkis Viru jalaväepataljoni tankitõrjekompanii ülem leitnant Margus Kallo MILANi väljaõppe tulevikuperspektiividest.

Raketisüsteemi termokaamera võimaldab MILANit kasutada ka öösel ja halva nähtavuse, nagu udu või suits, korral. Termokaamera hõlbustab ka pikal distantsil ja metsa taustal maskeerunud masinate eristamist, mis tavalise binokliga ei pruugi silma hakata.

MILANit on võimalik kinnitada ka sõidukitele, mis teeb relvasüsteemi mobiilsemaks ja annab laskjale võimaluse kiirelt positsioone vahetada.

MILANi taktikalis-tehnilised andmed:
Kaal: 17,8 kilogrammi
Sihikuline laskekaugus: 2000 meetrit
Efektiivne laskekaugus: 300–1950 meetrit
Meeskond: 3 liiget

Lahingrakett:
Kaliiber: 115 millimeetrit
Soomustläbistavus: 800 millimeetrit
Raketi lennukiirus: 70–210 meetrit sekundis
Raketi kaal: 12,2 kilogrammi (koos konteineriga)