Valitsus koguneb homme Kreeka abipaketi pärast erakorralisele istungile
Euroala riikide esindajad on põhimõtteliselt kokku leppinud järgmise, aastateks 2012-2014 kavandatava Kreeka abiprogrammi põhimõtted ja tingimused. Uues abiprogrammis on kavandatud ka Eesti osalus läbi Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF), teatas valitsus.
Programmi aluseks on Euroopa Komisjoni ja Kreeka vahel sõlmitava vastastikuse mõistmise memorandum. Rahandusminister teeb valitsusele ettepaneku memorandumi kavand heaks kiita ja saata see riigikogule. Riigikogu heakskiit on vajalik enne kui Eesti valitsus saab Kreekale EFSFi kaudu finantsabi osutamise lepingutega nõustuda.
Uus toetusprogramm näeb ette ulatusliku kava, kuidas taastada Kreeka majanduse jätkusuutlikkus ning tagada Kreeka ja selle läbi kogu euroala finantsstabiilsus. Uue programmi põhijooneks on Kreeka võla vähendamine 120 protsendini aastaks 2020, mis eeldab lisaks Kreeka enda pingutustele ka erasektori kaasamise kokkuleppe edukat realiseerimist. Kreeka valitsussektori võlg ulatub 2011. aasta lõpul hinnanguliselt 162 protsendini SKPst.
Kreeka peab konsolideerima riigieelarvet selliselt, et saavutada eelarveülejääk 2013. aastaks. Selleks on kavandatud mitmeid struktuurseid reforme, näiteks riigisektori palkade vähendamine, riigiettevõtete erastamine, maksusüsteemi lihtsustamine, pensionireform ning laiahaardeline tervishoiusüsteemi reform. Veel näeb memorandum ette mitmeid majanduskasvu soodustavaid struktuurseid reforme, finantssektori regulatsiooni ja järelevalvet ning kohtusüsteemi reformi.
Programmi õnnestumine sõltub täielikult Kreekast ning riigi koostööst Euroopa Liidu (EL) ja Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF). Reformide elluviimiseks ja tehniliseks abiks luuakse Kreeka rahandusministeeriumis planeerimise, haldamise ja seire direktoraat, mis hakkab alates märtsi lõpust avaldama kvartaalseid ülevaateid reformide kohta. Lisaks võtab Kreeka olulisemates valdkondades vastu EL liikmesriikide, Euroopa Komisjoni (EK), IMFi ja teiste organisatsioonide tehnilist abi.
Kreeka teise laenuprogrammi kogumaht on kuni 130 miljardit eurot. Lõplik vajadus selgub peale erasektori osalemise määra kinnitamist ning Kreeka pankade kapitalivajaduste hindamist. Lisaks on lahtine IMFi osalus laenu kogusummas. Seetõttu pole hetkel võimalik öelda maksimaalset Eesti poolt antavat garantiid EFSFi poolt tehtavatele väljamaksetele. Eestile kehtiv kapitalivõti EFSFi võlakohustuste garanteerimisel on 0,2748 protsenti.
