Eesti osa Kreeka abipaketis on kuni 357,24 miljonit eurot
Kreeka saab abi euroala ajutisest päästefondist EFSFist. Eesti osalus EFSFis on 0,2748 protsenti ning vastavalt sellele nn võtmele saab arvutada ka Eesti osa Kreeka abipaketis. Eesti osalus Kreeka abipaketis on osa suuremast kahe miljardi euro suurusest sügisel heakskiidetud EFSFi kaudu antud garantiist, mitte eraldi abimeede.
Rahanduskomisjoni esimees Sven Sester lausus Delfile, et tõenäoliselt osaleb Kreeka aitamises ka rahvusvaheline valuutafond IMF, mistõttu sel juhul väheneb Eesti osalus Kreeka abipaketis vastavalt IMFi osaluse suurusele.
Eesti on Saksamaa kõrval euroalas ainus riik, kus kõik uued abipaketid peab heaks kiitma riigikogu täiskogu - enamikus riikides piisab sealse Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) heakskiidust. Sester oletas, et homme toob valitsus Kreeka uue abipaketi materjalid riigikogule heakskiitmiseks, seejärel kuulutab ta välja teema eest vastutava rahanduskomisjoni erakorralise istungi ning eeldatavalt saadetakse eelnõu seejärel suurde saali hääletusele. Tegemist on riigikogu otsusega, mis vajab heakskiitmiseks kahte lugemist.
Sesteri sõnul peaksid liikmesriigid uue abipaketi heaks kiitma juba 27. veebruariks ehk tulevaks esmaspäevaks. Eestis jääb sinna vahele pikk nädalavahetus, ent Sester ei kartnud, et Kreeka abipaketti ei jõuta sisuliselt arutada või heakskiitmine jääb venima. Nimelt on rahanduskomisjon tema sõnul arutanud seda teemat juba nädalaid ja ELAK kuid.
Sester oletas erakondade seniseid seisukohti arvestades, et Kreeka toetamise vastu on Keskerakond ning seda toetavad Reformierakond, IRL ja sotsiaaldemokraadid ehk otsuse vastuvõtmiseks peaks hääled koos olema.
