"See on väga hea signaal, sealhulgas mitmele Euroopa institutsioonile, kes täna püüavad sulgeda silmi ja keelduvad seda probleemi nägemast. Kuid referendum näitas, et probleem on olemas ja nõuab lahendamist," ütles Narõškin teisipäeval ajakirjanikele BNS-i vahendusel.

Tema hinnangul oli Lätis toimunud referendum vene keelele teise riigikeele staatuse andmise küsimuses suur sündmus kogu Euroopale ning osutas vene keele staatuse probleemi jätkumisele endistes nõukogude vabariikides.

Referendumi tulemused olid Narõškini hinnangul ootuspärased. "Seda ideed toetas pisut üle veerandi elanikkonnast. Ent kui arvestada, et umbes 300 000 Läti elanikku olid referendumil osalemise õigusest ilma jäetud, võib aru saada, kui terav see probleem tegelikult on," ütles duumaspiiker.