„Euroopa jaoks on suurim väljakutse Venemaa püsiv ambitsioon tõmmata selge piir Euroopa Liidu ja eriti NATO võimalikule itta laienemisele. Samal ajal aga üritab Venemaa väsimatult ligemale pääseda mõlema organisatsiooni otsuste mõjutamisele,“ ütles Mihkelson oma kõnes riigikogu ees.

Samuti väärib Mihkelsoni sõnul tähelepanu, et Venemaa on viimasel ajal jätkanud oma julgeolekujõudude kasvatamist või uute sõjaliste installatsioonide paigutamist Läänemere piirkonnas.

„Kõige ilmekamaks näiteks on siin Venemaa kindralstaabi otsus paigutada Kaliningradi oblastisse kaasaegsed õhukaitsekompleksid S-400 Triumf ja lühimaaraketid Iskander. Seda ei saa kuidagi teisiti hinnata, kui arutu poliitilise šantaažina oma strateegilise partneri NATO vastu,“ rääkis Mihkelson.

Samas toonitas ta, et Venemaa on Eestile oluline naaberriik, mistõttu on äärmiselt oluline omada kõigil tasanditel toimivat kahepoolset dialoogi.

„Ilma dialoogita pole võimalik segavaid müüte hajutada ega ka olemasolevatele probleemidele lahendusi leida. Parlamentaarsel diplomaatial on siin kindlasti oma roll mängida,“ ütles Mihkelson.