„Eks see Läti ühiskonda lõhestab veelgi rohkem, sest ühed olid kindlad kahe riigikeele pooldajad ja teised vastased,“ rääkis Reps ETV hommikuprogrammis „Terevisioon“. „Suurem osa hääletas vastavalt oma rahvusele.“

Repsi sõnul ei uskunud kohalikud poliitikud, et see lõhe on nii sügav. Usuti, et Läti venelased on rohkem integreerunud. Läti noorem põlvkond näeb tema sõnul asju must-valgelt, samas kui keskmine põlvkond küsib, et „miks nüüd, kui iseseisvumisest on 20 aastat möödas“ ja leiab, et kui juba kuulutakse ka Euroopa Liitu, siis võiks need rahvusküsimused tahaplaanile jätta. „Nad on kurjad, et see lõhe referendumiga uuesti lahti rebiti,“ ütles Reps.

„Kui vaadata, mis Läti ühiskonnas toimub, siis iga natukese aja tagant kistakse seal üles mingi rahvusküsimus,“ rääkis Reps.

Repsi sõnul on Venemaa huvi Läti siseasjadesse sekkuda palju suurem kui Eesti siseasjadesse sekkuda. Kui vaadata Vene poole kommentaare, siis nende arvates oleks referendumil olnud võimalus ka kahe riigikeele kehtestamiseks.

Reps avaldas lootust, et Eesti õpib Läti kogemusest. „Enne kui me paneme üles midagi rahvuslikult, tuleks kuulata mõlemat poolt,“ soovitas Reps ja tõi näiteks haridusreformi. Repsi sõnul tekitab kõige rohkem küsimusi meie gümnaasiumite keel.