Kelm oligi puhas poiss kogu Eesti silmis. Nii kauaks, kuni tuli vahistamisotsus. Siis tulid järsku need tagantjärele targad välja, kes teadsid kindlalt väita, et striptiisiäris ei saagi muud olla kui prostitutsioon, omamata ise mingit kokkupuudet selle äriga. Need targad, kes algusest peale teadsid kõike Indrek Mandre klubide kohta ja teadsid täpselt seal valitseva prostitutsiooni kohta.  

Ometigi pettis Mandre lisaks neile lapseohtu neidudele ära nii MTÜ Living For Tomorrow (mis võitleb inimkaubanduse vastu) ning Eesti kohtusüsteemi, kes andis tööhõiveametile käsu Eurostripi töökuulutusi jagada. Pettis ära ka meedia. Reporter on Indrek Mandrega teinud mitu lugu, üks neist rääkis kogu Eesti rahvale sellest kui hea, luksuslik ja glamuurne on stiptiisitari elu. Vaheldumisi rääkisid nii Indrek Mandre tollane armuke kui ka härra kupeldaja isiklikult, meelas pilk ja eurod silme ees vilkumas. Rahvusringhääling kutsus Mandre Maire Aunaste saatesse “seksieksperdiks”. Puhas poiss ja seksiekspert pealekauba!

Terve Eesti oli müüdud, aga need lapseohtu neiud, kellele samasugust juttu räägiti, nemad olid lollid, rahaahned ja läksid hea meelega prostituudiks. Mingist inimkaubandusest pole juttugi. Ise tahtsid ja Mandre andis võimaluse. Ka need, kes ei tahtnud, on ilmtingimata ise süüdi, et nad ära ei tulnud. Noortel neidudel on ju raha jalaga segada, et endale kalleid lennupileteid osta igal ajal ja striptiisiklubide omanikud lasevadki niisama lihtsalt minema.

Kui nad on sunnitud valima oma elu või enda keha müümise vahel, siis anonüümsete kommentaatorite arvates peaksid nad kindlasti valima kas surma või eluohtlikud vigastused. Nende jaoks, kes päevad läbi kommentaariumites istuvad, võib tõesti kõik nii lihtne tunduda, kuna reaalsustaju on puudulik ja silme ees virvendavad vaid negatiivsed kommentaarid. Neile, kes arvuti taga istumise asemel tõsielul põhinevaid raamatuid loevad ja ka mõnda dokumentaali vaadanud on elu jooksul, ei tundu asi nii lihtne.

Sama muster kehtib Eestis ka vägistamiste kohta. Keegi vägistatakse ja pööbli arvates on süüdi vägistatav, mitte vägistaja. Vägistatav on süüdi selles, et ta oli valel ajal vales kohas, kandis liiga väljakutsuvat riietust või lausa flirtis vägistajaga. Nagu oleks vägistamiseks üldse mingit vabandust olemas! Ei ole! Vägistamine on värdjaslik tegu.

Kõige jälgim oli lugeda kommentaare kurikamõrvade kohta, kus mõrvatud naine oli mõne kommentaatori silmis süüdi, et ta ennast kaitsta ei suutnud. Mis ajast käis eestlaste peas see klõps, kus kõiki on vaja elusalt õgida, päevad läbi kommentaariumites sappi pritsida ja siis rahulolevalt muiata kui päev jälle korda läks? Kas te ei mõtle, kui palju halba te sellega kommenteeritava lähedastele teete? Kui palju liiga te iseendale sellega teete? Kogu negatiivne mõtlemine ju sööb eelkõige teid endid seestpoolt.