Justiitsminister Kristen Michal ütles täna riigikogus, et registreeritud varguste arv vähenes mullu viiendiku võrra ja politsei alustas kriminaalmenetlust ligi 20 000 vargusjuhtumi uurimiseks, kuid samas jäetakse pisivargustest politseile teatamata.
"Eelkõige kehtib see väikese kahjuga varguste puhul, nagu näiteks vargused autost ja aiamaalt," tõi ta näiteks. Neist teavitab politseid vaid mõnikümmend protsenti ohvritest.
Küll aga teatatakse aktiivselt vargustest, kui kahju on suur või kui on loota kindlustuskahju hüvitamist, see puudutab ministri sõnul eelkõige auto- ja korterivargusi.
"Pigem peaks politseid teavitama ka juhtumitest, mille kahjud on väikesed," soovitas minister Michal. "N-ö pisivargused ei pea olema elu osa, neid ei tohi võtta loomulikult."
Ta tuletas meelde, et kuriteost teatamiseks ei pea politseijaoskonda kohale minema, piisab, kui saata kuriteoteade prefektuuri meiliaadressile.
Minister pidas võimalikuks, et teatamata jätmise taga võib olla ka ehteestlaslik ratsionaalsus - "väike asi, politseil on olulisemagagi tegeleda".
Ministri sõnul on politseil prioriteedid, kuid politsei tegeleb kõigi kuritegudega, isegi siis kui nende kahjud on väikesed.
Michali sõnul on loomulik, et politsei suurem jõud kulub näiteks organiseeritud kuritegevuse tõkestamiseks, kuid ta avaldas lootust, et kuritegevuse tase langeb ja jõutakse tegeleda ka pisivargustega.
