"Lugu ise on järgmine. Kihnu vallavalitsuse eestvõttel on asutatud Kihnu Majanduse OÜ, mis tegeleb põllumajanduse, karjakasvatuse, teetööde jt. kogukonnale vajalike töödega," selgitab Leas.

"Alljärgnevast selgub, et Kihnu Majanduse Osaühing (registrikood 11187384) osanikud on alljärgmised füüsilised ja juriidilised isikud," lisab vallavolikogu liige ja toob välja kümme Kihnu Majanduse OÜ omanikku, kes kõik on valla juhtimise või sellega seotud isikutega tihedalt seotud. Näiteks on äriregistri järgi ettevõtte esimeheks vallavolikogu esimees Paal Põlluste isiklikult ning omanikeringi kuuluvad Leasi sõnul muuhulgas ka volikogu revisjonikomisjoni esimees, volikogu kultuurikomisjoni esimees, volikogu majanduskomisjoni liige, vallasekretär ja ka Kihnu vald ise.

Leas kirjutab kirjas, et Kihnu vallavolikogus on kokku üheksa liiget ning alates aastast 2006 aastast on tema sõnul pea kõik valla hanked reeglina võitnud Kihnu Majanduse OÜ. "Lisaks kõigele muule toetab vald Kihnu Majanduse OÜ-d valla eelarvest otsetoetustena aastas 250 000 kuni 700 000 krooni suuruse summaga," kirjutab Laes ning lisab, et Kihnu vald on andnud Kihnu Majanduse OÜ-le tasuta kasutusse kütusetankla, saeraami, erinevat tehnikat, büroopinda, hooneid ning ladusamaks raha liigutamiseks on valla vanemraamatupidaja ühtlasi ka Kihnu Majanduse OÜ pearaamatupidaja.

"Huvitav oleks teada saada arupärimise või kirjaliku küsimuse vormis justiitsministrilt, regionaalministrilt või õiguskantslerilt, kas korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 järgi on allpool kirjeldatud juhtumil tegemist huvide konfliktiga või mitte? Juhul kui kõrgete ametimeeste vastus on jaatav, siis oleks huvitav teada, kuidas tekkinud huvide konflikti peaks likvideerima?" küsib Laes riigikogu korruptsioonikomisjonilt.

Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni esimehe Andres Anvelti sõnul arutas komisjon asja ja otsustas küsimuse edasi prokuratuuri saata. "Korruptsioonikomisjon arutas tänasel istungil Kihnu VV liikme avaldust ja otsustas kontsensuslikult edastada antud avaldus riigiprokuratuuri, et selgitada välja, kas tegu võib olla ametiisikute võimaliku huvide konfliktiga," teatas Anvelt Delfile.

Korruptsioonivastase seaduse kohaselt on huvide konfliktiga tegemist juhul, kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab tema enda, tema lähisugulaste või -hõimlaste või juriidiliste isikute majandushuve.