Põlluaasa sõnul toetavad nad igati vabadusvõitlejate tunnustamist, kuigi see jäi tema sõnul liiga ümaraks ja poliitkorrektseks. Praegu jääb vabadusvõitlejate ring üsna laiaks, näiteks võivad tema hinnangul riigikogu praeguse sõnastuse järgi ka paljud "Nõukogude korda seestpoolt õõnestanud" kompartei liikmed end vabadusvõitlejatena tunda.

"Oleks võinud, kui selline avaldus tehakse, selja sirgeks lüüa ja mitte karta Ida ja Lääne rünnakuid. Peab tunnustama mehi lähtuvalt selleks, mida meie õigeks peame," lausus Põlluaas. Eeskuju võiks võtta kasvõi Soomest, sest võitlesime samal poolel sama vaenlase vastu.

Tunnustama oleks pidanud natuke konkreetsemalt, leidis Põlluaas. "Ta ei ütle selgelt ära, et Eesti vabadusvõitlejad olid vaid need, kes võitlesid, selg Eesti poole." Sinna gruppi kuuluvad ka metsavennad ja hilisemad vabadusvõitlejad. Ta põhjendas ebaselgust sellega, et 20 aastaga pole suudetud maailmale selgeks teha, et Eesti oli Teise maailmasõja ajal eriolukorras ning seda olukorda ei saa mustvalgelt vaadata. "Kõik saksa mundris sõdinud mehed polnud natsid," nentis Põlluaas.