Kasvatusteadlane: koolikatsed loovad sotsiaalset ja hariduslikku kihistumist
„Euroopas peetakse kuue-seitsmeaastaste selekteerimist ebainimlikuks,“ rääkis Kuurme ajalehes Pealinn.
Kuurme märkis, et on usaldusväärsetest allikatest kuulnud, et nõnda tsunftistunud õpilased peavad end paremaks ning lahkuvad kohe pärast lõpetamist klassitäite kaupa välismaale, et mitte siduda end selle kiratseva riigiga.
Prantsuse lütseumi direktor Lauri Leesi märkis, et nende koolis on 70 protsendi lapsevanemate palk kas Eesti keskmine või alla selle ja et eliitkooli tiitlile saab pretendeerida üksnes erakool, kus lapse riiklikule „pearahale“ lisandub kas sama suur või veelgi suurem õppemaks.
Reaalkooli direktor Gunnar Polma rõhutab, et paremal järjel vanematel pole lihtsam oma last mainekasse kooli saada ning vanemad saavad sõltumata rahakotist ise palju ära teha, nagu kalli eelkooli asemel kodus lapsele piisavalt aega pühendada.
Laupäeval algasid katsed eliitkoolidesse, mis möödunud aastatel lapsevanemaid hullutasid. Sel aastal tohivad katseid korraldada vaid üheksa kooli: inglise kolledž, prantsuse lütseum, reaalkool, Tõnismäe reaalkool, vanalinna hariduskolleegium ja juudi kool. Ühe klassitäie lapsi tohivad katsetega vastu võtta Gustav Adolfi gümnaasium, Tallinna 21. kool, saksa gümnaasium ja Linnamäe vene lütseum.
