“Me tahtsime saata sõnumi, et valitsus ei tohi rahva arvamust kõrvale jättes ja ilma põhjalikult analüüsimata heaks kiita leppeid, mis puudutavad kogu ühiskonda,“ teatas pressiteates MTÜ Eesti Interneti Kogukonna juhatuse esimees Elver Loho.

Erinevatel hinnangutel osales meeleavaldusel Tallinnas kuni 3000 ja Tartus kuni 1000 inimest. See tähendab, et tegu on kõige suurema kodanikualgatusest sündinud meeleavaldusega pärast laulvat revolutsiooni.

“Tänu sellele meeleavaldusele on Eestis võimalik taaskehtestada parlamentaarne kord,” ütles Euroopa parlamendi saadik Indkek Tarand, viidates tavapäraseks saanud menetlusele, kus kodanikkonnaga ja isegi rahva valitud saadikutega dialoogi astumata surutakse läbi seadusi, mis võivad mõjutada kõiki inimesi . “Riigikogu võiks ACTA prügikasti visata ja Eesti kui tuntud e-riigi poolt välja pakkuda maailmale innovatiivseid lahendusi,” ütles Tarand.

Meeleavaldusel Tallinnas kõnelesid teiste hulgas peaminister Andrus Ansipi juhitavasse Reformierakonda kuuluvad poliitikud Kristiina Ojuland, Igor Gräzin ja Andrei Korobeinik. Avakõne pidas Elver Loho; kõnelesid ka riigikogu liige Juku-Kalle Raid, interneti autoriõiguse asjatundja Peeter P. Mõtsküla, filmiprodutsent Artur Talvik ja kogukonna juhatuse liige Jaagup Irve.

Tartus esinesid Indrek Tarand, MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse liige Raul Veede, kogukonna liikmed Jaan Jänesmäe ja Märt Põder, semiootik Mihhail Lotman, Berk Vaher, Evar Raid, Siim Tuisk ja teised.

„Täna on absoluutselt selge, et ükski mõtlev inimene, kandku ta millist mütsi tahes, ei ole enam nõus ministeeriumides vaikimisi heaks kiidetud seadustega,“ kõneles ürituse üks korraldajatest, riigikogu liige ja ajalehe KesKus peatoimetaja Juku-Kalle Raid.

„Me oleme harjunud pidama ennast e-riigiks, siis tuleb nii ka käituda,“ ütles Artur Talvik, „täna
sündis Eesti tõeline kodanikuühiskond“.

MTÜ Eesti Interneti Kogukond nõuab, et mitte ainult ACTA-taoliste lepete puhul, vaid ka kõikjal mujal peab arvestama kodanikuühiskonnaga.

Eesti Interneti Kogukond hindas meeleavalduse igati õnnestunuks ning esitab omalt poolt kindlad nõudmised:

1. ACTA lepe nõuab dialoogi kodanikega, mitte vaikides tehtud otsuseid.
2. ACTA lepe peab minema riigikokku -- enne kui isegi mõelda selle allkirjastamisele.
3. Kodanikkonda tuleb kuulata, mitte inimesi mõtlematute avaldustega solvata.

MTÜ Eesti Interneti Kogukond on veendunud, et pärast tänaseid kogunemisi ei saa ei praegu ega ka kunagi tulevikus ei ACTA ega ka ükski teine selletaoline lepe võimalust rakendamiseks mõne ministeeriumi suva järgi. „Eesti on parlamentaarne riik ja seda me unustada ei lase“.