ACTA – kellele nuhtlus, kellele äri!
Meie elu on küll vaene, aga põnev. Üks skandaal ei jõua veel jahtuda, kui teine juba esile kerkib. Jääb juba mulje, et taoline veiervärk on teadlikult esile kutsutud, et olulistelt teemadelt, mis meie elujärge puudutavad, rahva tähelepanu kõrvale juhtida. Kuidas teisiti seda ACTA skandaali nüüd võtta? Millega peaministri nii erakordselt emotsionaalset sekkumist, suhteliselt mõttetusse probleemi küll seletada, sest teada ju on, et suurt midagi pole veel teada!
Euroopast on tulnud varemgi kentsakaid, naeruväärseid ja tüütuid nõudmisi ja nõuandeid, kus püütakse juuksekarva lõhki ajada. Siinkohal meie peaminister ei kahtlusta sugugi,et kahtlased seemned on sattunud Brüsseli bürokraatide kätte. Miks küll meie nii lollid peame olema?
Pakun siinkohal välja võimaluse, mis võib juhtuda ja kuhuni võime jõuda (ja seda ilma laksu all olemata) ACTA dokumenti pimesi kummardades.
Teadupärast on meil käsil praegu ühe vallatu preili koomiline ajujaht! Nimetagem teda ennast – originaaliks! Niisiis! Samal ajal, kui originaal kusagil Euroopa avarustel ringi tuiskab ega märka, kus tema õige koht on, kasutatakse tema koopiat ehk tõmmist kodumaises meedias ja seda ilma originaali nõusolekuta. Lausa tülgastamiseni on selle preili eraellu tungitud. Pole tähtis, kas asjaosalisele see meeldib või on vastukarva. Ma ei imestaks, kui ACTA varjatud nõudmised peagi esile kerkivad, mis nimetaksid sellise nähtuse kuritegelikuks tegevuseks ning „premeeriksid“ vastavaid ajakirjanikke, kes on rängalt eksinud piraatluse mõiste vastu, kobedate trahvidega.
Kui see näide tundub koomiline ja mitte usutav olema, siis – palun väga! Küsime siis nii: kes on kõnealloleva preili autor? Üks on kindlasti ju tema isa! Sellisel juhul, peaksid nii peaministri kui ka kultuuriministri seisukohta arvestades autoriõigused kaitstud saama ja ajakirjanikud oma auga väljateenitud karistuse!
Nali - naljaks, aga ega ma palju ei pruugi liialdadagi, sest mäng käib kahtlemata kellegi huvides ja seal kus on huvid, on ka suured rahad mängus!
