Maksumaksjate liidu esimees Lasse Lehise rääkis Kuku raadio saates „Maksumaksja“, et selle vastu avaldanud vastuväiteid nii pangad kui korteriühistute liit, sest selline säte rikub pangasaladust ja ka isikuandmete kaitset.

„See on kahtlane ja küsitav meede,“ sõnas Lehis. Tema sõnul peeti silmas seda, et siis saavad kõik majaelanikud näha, milliseid kulutusi juhatus teeb. Muudatusega tahetakse teha juhatuse töö läbipaistvamaks, et oleks välistatud sellised asjad, kus juhatuse liige võtab ühistu arvelt raha ja läheb sellega kasiinosse, tõi Lehis saates näite.

Lehise sõnul ei saa majaelanik tegelikult midagi teada, kui ta näeb, et makstakse arvet nr 99. Probleem on tema sõnul hoopis selles, et väljavõttel ei ole mitte ainult korteriühistu väljaminekud, vaid ka ühistu sissetulekud ja see võib tekitada palju paksu pahandust.

„Siis hakkavad inimesed nägema seda, mismoodi naabrid maksavad – kes maksab, kelle eest maksab - rääkimata isikukoodidest ja delikaatsetsest andemetest,“ kõneles Lehis. „Kas naine maksab mehe eest või mees naise eest või maksavad lapsed või ämm või mõnel hoopis armuke.“

Korteriühisused vägisi korteriühistuteks

Lehis rääkis, et teise muudatuste hulgas tahetakse uue seadusega ära kaotada korteriühisused ja teha neist kohustuslikus korras korteriühistud. See toob Lehise sõnul kaasa kulude suurenemise, sest iga korteriühistu peaks siis hakkama pidama eraldi raamatupidamist.

Kuni kümne korteriga maja ei pea kava kohaselt pidama tekkepõhist raamatupidamist ega esitama aastaaruannet. Praegu kasutab statistika järgi kortermajadest 55 protsenti ühisuse vormi.

Ära tahetakse keelata ka need korteriühistud, mis haldavad korraga mitut maja.

Alates 100 korterist tehakse kehtestada kohustuslik audiitorkontoll. Lehise sõnul on selle põhjus selles, et suurtes majades liiguvad suured rahad, aga tema näeb siin ka probleemi, sest audiitoritele on kehtestatud väga karmid nõuded ja rahvusvahelised standardid.

Lehis rääkis, et audiitori töö on väga keerukas ja väga kulukas, mistõtu võib tekkida olukord, kus audiitorid ei taha korteriühistu koosolekule tulla või kõivad selle auditeerimise eest vähemalt 1000 eurot, mis tähendaks 100 korteriga majas igale korterile täiendavalt 10 eurot.

Lehis avaldas lootust, et kritiseeritavad punktid jäetakse eelnõust välja.