Näitusel nimega „Operatsioon Finaal“, mida kureerib Mossadi ohvitser, keda täielikult ei identifitseerita, on väljas seninägemata esemed, nimed ja dokumendid, mis viisid Eichmanni kinninabimiseni Argentinas 1960. aastal. Samuti avaldatakse uusi üksikasju, näiteks kuidas kohtumeditsiini eksperdid identifitseerisid Eichmanni tema kõrvade järgi, teatab Associated Press.

Eichmann vastutas Adolf Hitleri „lõpplahenduse“ täide viimise eest, see tähendab Euroopa juutide hävitamise eest.

Mossadi saavutused saavad tavaliselt teatavaks vaid siis, kui miski viltu läheb. See näitus jutustab aga eduloo, pakkudes seni kõige laiahaardelisemat pilti keerulisest operatsioonist, mis aitas kujundada agentuuri mainet.

„See oli esimene kord, kui Mossad viis välismaal läbi suure operatsiooni ja kogu see „James Bondi“ kraam tuli protsessi käigus leiutada,“ ütles kuraator, keda võib nimetada vaid Avner A.-ks Mossadi sisereeglite tõttu. „See operatsioon lõi Mossadi, mis tõestas endale ja kogu maailmale, et suudab läbi viia operatsiooni teises maailma otsas erinevate identiteetide ning tehniliste ja tehnoloogiliste vahenditega.“

Agentuuri taktika ja strateegia on Avneri sõnul pärast seda arenenud. Sellest hoolimata pidi näitus algselt jääma salastatuks, kuid Eichmanni lugu on nii võimas, et Mossad ei suutnud seda vaid enese teada jätta.

Tel Avivi Beit Hatfutsoti juudi rahva muuseumis avatud näituse tippeksponaadid on Mossadi originaaltoimik Eichmanni kohta nimega „Dybbuk“ (heebrea keeles „Kuri Vaim“), kohver, milles oli kaamera, mis tegi esimesed pildid Eichmannist Buenos Aireses, võltsitud numbrimärgid, mida kasutati Eichmanni jälitanud autodel, Eichmanni kinnivõtmisel kasutatud kindad, tema uinutamiseks kasutatud süstal ning võltsitud Iisraeli pass, mida kasutati Eichmanni Argentinast välja toimetamiseks.

Eichmanni 1961. aasta kohtuprotsessi Jeruusalemmas jälgis kogu Iisrael ja maailm. Avalikult tunnistas tema vastu üle 100 juudi, kes olid koonduslaagrid üle elanud.

Eichmann mõisteti süüdi sõjakuritegudes ja inimsusevastastes kuritegudes ning poodi järgmisel aastal üles. See on ainuke kord, kui Iisrael on surmanuhtluse täide viinud.

Pärast Saksamaa kaotust Teises maailmasõjas põgenes Eichmann ameeriklaste eest ja jõudis 1950. aastal Argentinasse, kus võttis omale nimeks Riccardo Klement.

Kuni 1957. aastani polnud Eichmannist mingit märki, kuni tema vanim poeg Nick sõbrunes tüdrukuga nimega Silvia.

Tüdruku isa Lothar Hermann oli holokausti üleelanu. Tal tekkisid noore Eichmanni vastu kahtlused ning ta saatis kirja, mis on näitusel väljas, teisele holokaustis ellu jäänud juudile Fritz Bauerile, kes oli Saksamaa Hesseni liidumaa peaprokurör. Bauer teatas sellest iisraellastele, kes alustasid asja uurimist.

Kaks aastat hiljem tegi Mossadi agent Zvi Aharoni kindlaks Eichmannide perekonna elupaiga Buenos Airese Garibaldi tänaval ning naasis koos fotodega Riccardo Klementist, mis sobisid kokku Eichmannist tehtud fotodega. Iisraeli kohtumeditsiini eksperdid tuvastasid Eichmanni isiku tema kõrvade detailide järgi.

1960. aasta 11. mai õhtul ootas seitmest mehest koosnenud grupp bussipeatuse lähedal, kuhu Eichmann igal õhtul saabus töölt Mercedes-Benzi tehasest.

Kui Eichmann bussist väljus, kargas Mossadi agent Zvi Malkin talle kallale ning torkas kindas käe talle suhu, et Eichmann ei saaks katki hammustada hambas olevat tsüaniidikapslit, nagu teati mõnedel teistel tippnatsidel olnud olevat, rääkis Avner.

Kaks agenti aitasid lohistada Eichmanni autosse, kus ootas neljas agent Aharoni.

„Kui sa liigutad, tulistatakse sind pähe,“ ütles Aharoni Eichmannile.

Eichmann pomises saksa keeles vastu: „Ma lepin oma saatusega.“

Näitusel on väljas ka Eichmanni isiklikud esemed, mis olid tal kaasas kinnivõtmisel: kamm, taskunuga ja plastikust portsigar.

Eichmanni hoiti üheksa päeva turvamajas, kuni lennati Argentinast minema Iisraeli lennukompanii El Ali lennukiga, mis oli toonud kohale Iisraeli ametliku delegatsiooni Argentina riigi 150. aastapäeva tähistama. Eichmann uinutati, riietati El Ali vormiriietusse, pandi istuma esimesse klassi ning öeldi, et ta on lennuki meeskonnaliige, kes haigestus.

Operatsioon oli nii salajane, et isegi diplomaat Abba Ebanil, kellest hiljem sai Iisraeli välisminister, polnud aimu, et ta oli kattevarjuks lennule, mis Eichmanni ja Mossadi agendid tagasi Iisraeli viis, jättes Ebani ja teised diplomaadid maha.

Avneri sõnul tegi ta operatsiooni uurides mitmeid uusi avastusi. Näiteks oli olemas plaan B, kui lennukiga lahkumine ebaõnnestuks. Siis oleks Eichmann smugeldatud külmutatud liha vedavale kaubalaevale. Oli ka plaan C – Eichmann oleks toodud kõigepealt turvamajja Euroopas, enne viimast reisi Iisraeli.

Avner leidis isegi Iisraeli silmaarsti, kes oli nõus Eichmannile uued prillid tegema, sest tema enda omad purunesid kinnivõtmisel. Klaasid valmistati plastikust, et Eichmann ei saaks neid kasutada veenide läbilõikamiseks.

„Mida rohkem ma uusi detaile avastan, seda rohkem mõistan, et mul pole täielikku lugu,“ ütles Avner. „Me ei saa ilmselt kunagi kogu lugu teada.“