Kui sellest midagi kirjutatakse, siis utreeritult väljendudes piirdub asi Sinimägede ja holokaustiga. Selleks, et midagi muud ka teada saada, tuleb sobrada www.nommevalitsus.org saidil ning lugeda sealt Hjalmar Mäe mälestusi ja muid materjale (pm rubriigist Väliseestlased), samuti minna raamatukokku ja laenata Oskar Angeluse mälestusteraamatut.

Näiteks viimatinimetatust saame ettekujutuse, kui segane oli tollane riigikord ja kuidas Saksa võim tegi kõik selleks, et okupeeritud alade elanikke enda vastu häälestada. Mäe omast loeme ka humoorikaid või muidu huvitavaid seiku, nagu Karl August Hindrey vastaline nali Tartu SD-ülema aadressil, Mari Möldre "mää" (loe "Mäe") nali, lugu prohvet Johannes Kaarepist jne.

Sellest on paraku vähe. Vaja oleks põhjalikumat käsitlust seal, kus on palju lugejaid. Eesti sõduritest on juba küllalt palju kirjutatud. Isehakanud natsiküttide avaldusi oleme ka piisavalt lugenud. Nii kaua, kui Saksa aeg Eestis on varjutatud salapärasuse looriga, on ühekülgsed müüdid täies elujõus, olgu siis tegemist usuga, et midagi muud peale juudijahi ei toimunudki või hoopis usuga, et saksa rahvussotsialistid olid vabadusetoojad, keda hindlasid eestlased ja kes hindasid eestlasi kõrgelt. 

Niisiis: mis toimus Eestis Saksa okupatsiooni ajal väljaspool sõda ja koonduslaagreid: 

1) milline oli Eesti elanike argipäev? Töö, olmemured, vaba aeg, meelelahutus?
2) milline oli sõnavabaduse olukord? Mismoodi toimis poliitiline tsensuur? Miks ilmus "Päevalehte" 1941. aastal vaid üks number? Mis oli propagandas "püha lehm" ja millele vaadati läbi sõrmede? Mismoodi moonutati Eesti tähtpäevade nimetusi ja miks? 
3) mis toimus kultuurielus? hariduselus? kuidas Saksa võim eesti rahvuskultuuri soosis või ahistas? Millised plaanid Berliini võimurite peades liikusid? Mida kujutas endast plaanitud koolireform? Miks üldlaulupidu 1943 ära jäi ja kes/mis selle taga (tegelikult) oli? Kuidas juhtus, et "Luikede järv" Estonias ära keelati, aga see jäi ometi repertuaari edasi? 
4) kuidas ja mille eest represseerisid Saksa võimud eestlasi? 
5) kas ja milline sõda toimus kabinettides erinevate võimustruktuuride ning sakslaste ja eestlaste vahel?
6) mida tähendas rahvasuus mõiste "natsionaalsotsialiseerimine"? Kui meelsasti siis Saksa võimud ikka taastasid Eesti Vabariigi aegseid omandisuhteid?
7) milline oli Nõukogude seaduste osatähtsus Saksamaa poolt okupeeritud Eesti argipäevas ja võimumeeste tegemiste põhjendustes?
8) milliste perioodidega Nõukogude okupatsioonist on Saksa okupatsiooni aeg võrreldav? Kas näiteks ühelt poolt ajavahemikuga veebruarist 1988 kuni juunini 1988 (üldine olustik) + Stalini aeg (koonduslaagrid ja juhikultus) või kuidagi teisiti? 

Need olid muidugi vaid osa kõigist võimalikest küsimustest.