Kreeklaste armastus 13. ja 14. palga vastu võib Eestile säästa 338 miljonit
Ateenas käivad praegu läbirääkimised Kreekale laenu andnud pankade ja Kreeka valitsuse vahel. Lisaks tülitsevad ka sealsed parteid omavahel, mis tingimustel laenuandjatega kokku leppida. Üheks tüliküsimuseks on laenuandjate nõudmine kaotada Kreekas 13. ja 14. kuupalk, millega BBC andmetel pole aga nõus opositsioonierakond Uus Demokraatia.
Teemaks on pankade antud laenude vähemalt pooles mahus korstnasse kirjutamine. Kui aga Kreeka oma erasektori laenuandjatega vastavale kokkuleppele ei jõua, siis ei anna Kreekale uut abilaenu ka Euroala ajutine päästepakett EFSF, mille värske liige on ka Eesti.
Riigikogu rahanduskomisjoni liige Taavi Rõivas lausus, et kui Kreeka ikka oma laenuandjatega kokkuleppele ei jõua, siis on Kreeka maksejõuetus väga suure tõenäosusega vältimatu. Sel juhul pole küsimus enam 13. ja 14. palgas, vaid selles, kas Kreekasse jääb üldse tegutsevaid pankasid, mille vahendusel oleks võimalik saada palka kätte või maksta elektriarvet.
"Sisuliselt võib riigi maksejõuetus tähendada täiesti ettearvamatuid sotsiaalseid tagajärgi," hoiatas Rõivas. Riigi maksejõuetus võib panna ohtu ka haiglate, tuletõrje ja politsei toimimise ning see on miski, mida teised riigid Euroopas ei saa rahulikult pealt vaadata. "Loodame, et Kreeka poliitikutel on tarkust, et kokku leppida," lausus Rõivas, kelle sõnul on paratamatu, et elaniku kohta Eestist 30 protsenti kõrgema SKTga riigis ei saa olla Eestist kaks korda kõrgemad palgad.
Kui aga Kreeka saab täna oma laenuandjatega kokkuleppele, siis hakkab pihta Kreekale Euroopa uue abipaketi toetuse andmise mehhanism. Eestis tähendab see, et riigikogu suures saalis tuleb anda luba Kreeka toetamiseks. Rõivase sõnul on Eesti Euroopas võibolla et ainus riik, kus mõnele riigile EFSFi kaudu abi andmise peab heaks kiitma parlamendi täiskoda, sest enamasti teeb seda vastava parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjon. Vaid Saksamaa puhul on võimalik, et on samuti vaja täiskogu heakskiitu, ent Saksamaa küsimuses ei olnud Rõivasel täpset teadmist, kuidas seal heakskiit täpselt käib.
Eesti antava garantii maht on 0,26 protsenti kogu Euroala garantii mahust. Kui Kreeka uue abipaketi mahuks tuleb 130 miljardit eurot, nagu tihti spekuleeritakse, oleks Eesti osa sellest 338 miljonit eurot. Rõivas rõhutas, et see summa oleks üsna täpselt üks kuuendik sellest mahust, mille ulatuses Eesti on valmis EFSFi kaudu abi vajavaid riike toetama. Tegemist poleks lisagarantiiga, vaid EFSFile juba antud garantii osalise käikulaskmisega 338 miljoni euro ulatuses.
Enne vastava riigikogu otsuse heakskiitmist peaks Rõivase hinnangul jätma riigikogu fraktsioonidele piisavalt aega selle arutamiseks, seejärel tuleks seda arutada ka rahanduskomisjonis ja seejärel suures saalis. Ta oletas, et kui Kreeka valitsuse ja laenuandjate kokkulepe tuleks täna, siis riigikogu heakskiit tuleks pigem järgmisel nädalal.
Kui aga kokkulepet ei tule, pole Kreekal raha aeguvate võlakirjade väljaostmiseks ning hiljemalt 20. märtsiks on riik pankrotis.
