Riigikogu naisteühendus arutab koolipoiste küsimust
Naisteühenduse juhi Heljo Pikhofi sõnul arutatakse, kuidas toetada Eesti hariduse sihttasemeid, mille osas on Euroopa Liidu tasandil kokku lepitud, et põhikoolist väljalangevus jääks alla ühe protsendi ning väheneks vahe poiste ja tüdrukute väljalangevuses.
„On teada, et tänapäeval ei jõua ligi 12–14 protsenti Eesti noorest põlvkonnast põhiharidusest kaugemale ning et koolist väljalangejate hulgas on rohkem poisse kui tüdrukuid,“ rääkis Pikhof.
Naisteühendis püüabki tema sõnul selgusele saada, miks poisid ei hinda haridust, mida see tähendab neile endile tööturul ja mida ühiskonnale, kas probleem on koolis, õpetajates, õpilastes, kodus, või kusagil mujal?
„Selleks, et teada saada, mida on uuritud ja välja selgitatud muudes riikides, kuulatakse ENÜ esindajate Riina Küti ja soolise võrdõiguslikkuse eksperdi Ülle-Marike Papi ettekannet sootundlikust haridusest,“ lisas Pikhof.
Samuti arutatakse mida oleks vaja teha selleks, et üliõpilaskonna koosseis õppima asumisel, õppimise ajal ja lõpetamisel peegeldaks ühiskonna koosseisu . Teatavasti on olukord, kus iga saja kõrghariduse omandanud Eesti mehe kohta tuleb 250 sama haridustaseme omandanud naist, suhteliselt erakordne.
Ühiselt püütakse leida vastused küsimustele, milliseid on ühiskonna ja kooli ootused meestele ja maskuliinsusele ning kuidas need võivad piirata toimetulekut käesoleva sajandi muutuvas maailmas.
Riigikogu naisteühendus loodi mullu septembris ja sinna kuuluvad kõik Riigikogu kakskümmend naisliiget. Naisteühenduse esimene eesistuja oli Riigikogu aseesimees Laine Randjärv. Rotatsiooni korras sai ühenduse esimeheks pärast Randjärve Mailis Reps ning praegu juhib naisteühenduse tegevust Heljo Pikhof.
