SUURES PILDIS: Muinasmajas murdus kõige käredama külmaga kirves pooleks
Ajalootudengid Kristiina Paavel (24), Robert Rootslane (20), Maarja Lainevoog (22), Kristin Otti (22) ja Anti Lillak (26) ei teadnud oma nädalapikkust eksperimenti ajastades kindlasti ka ise, et see satub nii külmale nädalale, et õues puid lõhkudes puruneb rauast kirves. Delfi ja Eesti Päevalehe fotograaf Rauno Volmar veetis Rõugesse Ööbikuorgu ehitatud muinasmajas koos sealsete elanikega terve ööpäeva.
Ööl vastu neljapäeva on esimene tõeliselt karm ilm, muinasmaja elanikke pole see eriti aga heidutanud. Kui silm pärast esimest vingušokki juba seletama hakkab, vaatavad muinasmajas vastu lõbusad ja energiat täis noored, mitte tülpinud tahmased näod.
"Vanasti oli iga peerg arvel!"
Muinasmajas saab liikuda põhimõtteliselt käsikaudu: teine võimalus oli kasutada peergu. Viimane tundus pigem aga hädapärase valgusallikana - peerge kulus palju, nad põlesid ruttu ning ka nende järjest põlemas hoidmine oli suhteliselt tüütu. Muinasmaja noored on peergude kohta juba ka ütluse leiutanud: "Vanasti oli iga peerg arvel!"
Ka söömine käib käsikaudu. Iseenest on söömine muinasmaja rahvale üks meeldivaimaid tegevusi - mõnus ajaviide. Lisaks puulusikatele lähevad söömisel käiku käed, sest tulekoldest eemal valitseb pilkane pimedus.
"Kurat, nüüd pistsin sütt suhu," pahandas Robert iseendaga.
"Väga hea, siis on kõht korras. Niikuinii peab siin igasugust sodi sööma," vastab talle hääl ruumi teisest nurgast. Seda, kes pimedusest Robertile vastas, silm aga ei seletagi.
Vara voodi, hilja üles... nõnda pidas talve vastu
Magama sätiti kohe peale sööki umbes kell üheksa õhtul. Kuna muinasajal ju kella polnud, siis tundub varane magaminek täiesti normaalne - toimetused olid tehtud ja pealegi voodis pidi olema kõige mõnusam aeg nende muinaselu jooksul. Seal on soe!
Esimesel õhtul oli muinasmaja uudistamas käinud kohalik külamees ja ütelnud prohvetlikult: "Hommikul ei ärka teist keegi, ving võtab teid," nüüd oli algamas juba kolmas öö ja sarnast musta huumorit ja lugusid räägiti pimedas kuni unumiseni. Eks muinaselanike põhiline meelelahutus oligi lugude rääkimine.
Mis on aga üllatav - öösel ei olegi külm. Hakkab hoopis palav ning villased sokid võib rahus jalast ära võtta. Ega palju öösel pildistada saanudki - pilkane pimeduses ilma kaasaegse lisavalguseta fotosid teha ei võimalda. Kuna noorte eksperimenti ei tahtnud eriti härida, siis ei hakanud ka kunstlikult paremaid pildistamistingumsi tegema.
Hommikune külm murrab kirve
Hommikul hakkas öö läbi lahti olnud tuulutusavast valgust paistma ning külla tulnud fotograaf oli esimene, kes luuki meenutavast uksest välja kobis, et varahommikusi pilte teha. Ööbikuoru puud paukusid sõna otseses mõttes külmast, termomeeter näitas 28 kraadi külma...
Teised olid juba targemad ja ei kippunud esimeste valguskiirte peale veel kuskile. Muinasmaja noored katsusid aga võimalikult kaua toas soojas olla, jutt keerles hamburgerite ümber ning sellest, milline kellelegi meeldib. Ükskõik mida, et veidi väljaminekut edasi lükata, argipäev väga ei meelitanud. Jah, hamburgerid ootasid alles linnas, vaja oli kõigepealt tänane päev edukalt õhtusse saada. Ees ootas metsast puude toomine, kütmine, toidu tegemine ning jälle ving ja suits... Ellujäämine.
Vaata suurt pildigaleriid:
